Eestis jääb iga aasta järele ligi 15 000 tonni vanarehve. Ragn-Sellsi ja mõnede suuremate rehvide maaletoojate plaani järgi peaks suur osa nendest vanarehvidest minema tulevikus purustamisele. Purustatud rehvidest tekib aga kummipuru, mida Enefit Power saab kasutada põlevkiviõli tootmisel.

Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov ütles, et Enefit Power läheb järk-järgult põlevkivitööstusest üle keemiatööstuseks. See tähendab, et toorainetena hakatakse kasutama aina enam jäätmeid, nagu rehve või prügiplasti.

Aleksandrov tõi näite, et kui praegu toodetakse põlevkiviõli, mida laevad kasutavad kütusena, siis tulevikus loodetakse toota õli, mis on keemiatööstusele, näiteks värvidele või kemikaalidele tooraineks.

Umbes pool Enefit Poweri tehastes kasutatavast kummipurust peaks Aleksandrovi sõnul tulema Ragn-Sellsi liinilt, teine pool aga välismaalt. Välismaalt tulevast kummipurust loodab Enefit Power põlevkiviõli tootmist alustada juba selle aasta jooksul, Ragn-Sellsi rehvipurustusliin peaks aga käivituma järgmise aasta alguses.

Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti lausus, et tõenäoliselt tuleb rehvipurustusliin Lääne-Virumaale, näiteks Lepna sorteerimiskeskusesse. Liin maksab Pesti sõnul ligi kaks miljonit eurot.

Pesti selgitas, et rehvidelt eemaldatakse rehvipurustusliinil metall, mis läheb kohe ringlusesse. Alles jääb kummi- ja tekstiiliosa, mis purustatakse graanuliteks ning saadetakse edasi Enefit Powerisse.

Rehvide maaletoojad on Rehviringlusega rahulolematud

Vajalikud vanarehvid hakkavad Ragn-Sellsi rehvide purustamise liinile jõudma läbi uue tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Estonian Tyre Recycling. Organisatsiooni juhatuse liige, rehvide maaletooja Tirestari üks omanikest Marek Moorus ütles, et organisatsiooni asutasid kolm suuremat rehvide maaletoojat Tirestar, Rehvid Pluss ja Balttyre.

Tootjavastutusorganisatsioon tähendab, et rehvide tootjad või maaletoojad maksavad organisatsioonile selle eest, et see korraldaks Eestis vanarehvide kokkukogumist ja taaskasutamist.  Kõik kogutud vanarehvid tuleb taaskasutada, sest seadus keelab ladestada vanarehve prügilasse.

Uus tootjavastutusorganisatsioon hakkab konkureerima olemasoleva tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviringlusega. Rehviringlus on praegu monopoolses seisundis ehk kõik vanarehvid käivad läbi nende.

Moorus lausus, et vajadus uue tootjavastutusorganisatsiooni järele tekkis asjaolust, et Rehviringlus on liialt kinnine ja läbipaistmatu. Ühtlasi nõuab riik Rehviringluselt sisse ligi 900 000 eurot, sest puhastas Raadi endise sõjaväelennuvälja Rehviringluse vastutusel kogutud vanadest rehvidest.

"Meie, kes me oleme olnud omal ajal MTÜ Eesti Rehviliidu liikmed, me oleme koristanud ära kõik rehvid, mis on kuskile prügilasse jäänud. Tänased ettevõtjad, kes on maksnud oma jäägid kinni, me ei ole nõus maksma kinni seda trahvi, mille riik esitas Rehviringlusele Raadi koristamise eest. Me ei soovi selles osaleda, sest me ei ole seda tekitanud," ütles Moorus.

Rehviringluse juhatuse liige Einar Teesalu ütles, et Mooruse väited, nagu oleks Rehviringlus kinnine või läbipaistmatu, ei vasta tõele. Ta lausus, et organisatsioon on olnud alati valmis vastama liitunud maaletoojate päringutele.

Ka riigi nõue ei ole tema sõnul põhjendatud ning neli aastat tagasi sai organisatsioon samal teemal halduskohtus juba ka õiguse.

"Kui ka juhtub nii, et meid siiski kohustatakse seda rehvide käitluse kulu tasuma, siis meil on olemas ka finantstagatis ja ressursid selle jaoks. Rehviringluse tegevust see ei takista," ütles ta.

Rehvid maha matta on keskkonnasõbralikum kui nendest kütteõli teha

Marek Moorus ütles, et paljudele rehvide maaletoojatele ei sobi ka tõsiasi, et Rehviringlus matab paljud oma rehvid maa sisse. Nimelt suunab Rehviringlus umbes viiendiku vanarehvidest edasi, et nendest toota rehviplokke, mida saab kasutada täitematerjalina liiva või kruusa asemel näiteks tee-ehituses või kaitsevallide ehitamisel.

"Rehve maha matta on sama hea, kui neid merre uputada. Paljudel rahvusvahelistel organisatsioonidel on vastutus kogukonna ja keskkonna ees ikkagi nii suur, et sellised lahendused neid ei rahulda," ütles Moorus.

Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg ütles, et rehvide nii-öelda maa alla matmine on siiski keskkonnasõbralikum kui Ragn-Sellsi ja Enefit Poweri plaan rehvid purustada ja kummipurust pürolüüsi teel kütteõli toota.

Pürolüüs kujutab endast aine muundumist kõrgel, ligi 500-kraadisel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. Siilaberg selgitas, et kuna pürolüüs nõuab kõrgeid temperatuure, siis kulub selle jaoks ka väga palju rohkem energiat kui rehviplokkide valmistamisel. Ta lisas, et pürolüüsiga eritub ka palju saasteaineid, mida tuleb puhastada ja käidelda – ka see nõuab kõik energiat. Ka purustamine nõuab omakorda energiat ehk siis on kogu vanarehvi taaskasutamise ahel energiamahukam kui nende maha matmisel, mis liigitub mehhaaniliseks ringlussevõtuks.

Siilaberg ütles, et kõige keskkonnasõbralikum on vanarehve protekteerida. See tähendab, et kulunud rehvimuster asendatakse lihtsalt uue rehvimustriga ning seejärel läheb see autole uuesti alla. Rehviringlus protekteeris eelmisel aastal ligi kümnendiku vanarehvidest.