Pandeemia tõttu kasvas Saksamaa riigivõlg. Eelmisel aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ning Euroopas puhkes energiakriis. Saksamaa rahandusminister ja FDP juht Christian Lindner tahab tagasi tuua range eelarvedistsipliini, vahendas Politico. 

"Oleme alles pöörde alguses. Peame vabastama riigi võlgadest, koormamata inimesi ja ettevõtteid suuremate maksudega," ütles Lindner. 

Euroopa suurimal majandusel on esimest korda viimase kümne aasta jooksul suured rahaprobleemid. See vähendab Lindneri manööverdamise ruumi veelgi ning kärped puudutavad peaaegu kõiki ministeeriume. Kärped ei taba kaitseministeeriumi ja töö- ja hoolekandeministeeriumi. Parlament peaks uue eelarve kinnitama sügisel. 

Kärped tekitasid erimeelsusi võimuliidus, mille moodustavad sotsiaaldemokraadid (SPD), rohelised ja liberaalne FDP. Saksamaa majandusminister Robert Habeck (rohelised) ütles veel eelmisel kuul, et Berliin peab järgmisel aastal eelarvet kärpima kuni 22 miljardi euro ulatuses. Kärpeid jõudsid kritiseerida juba ka ametiühingud.

Võimuliidu vaidlused jõudsid ka sotsiaalmeediasse, roheliste ja FDP saadikud hakkasid Twitteris jagama tundlikku kirjavahetust, et nii näidata, kes on kärbetes süüdi. 

Kärped tabavad tugevasti riigi haridussektorit ja transpordisektorit. Saksamaa raudteefirma Deutsche Bahn on öelnud, et vajab 2027. aastaks 45 miljardit eurot. Lindneri plaan näeb aga ette, et aastatel 2024-2027 saab Deutsche Bahn ainult 12 miljardit eurot. 

Saksamaa kaitse-eelarve suureneb 50 miljardilt eurolt 52 miljardi euroni. See kasv katab aga ainult inflatsioonist tingitud suuremad kulutused. Eelmisel aastal eraldas Berliin kaitsevaldkonnale erifondiga 100 miljardit eurot. Kantsler Olaf Scholz lubas, et riik tõstab kaitsekulud kahe protsendini SKP-st. Pole siiski veel selge, kuidas Saksamaa suudab seda eesmärki püsivalt täita, kui erifondist saab raha otsa.