Õpilasmalev tähendab sadade noorte jaoks võimalust saada suvevaheajal  oma esimesed töökogemused. Näiteks tartlane Kristjan on malevas käinud neljal suvel, teinud sealjuures heakorratöid Tartu laululava juures või olnud Telias saalitöötaja.

"Kui ma veel väiksem olin, siis oli see, et tahaks mingit taskuraha ka saada. Aga nüüd, kui mõelda, siis esimesest malevast on mul kõik klassikaaslased ja sõbrad. Nii et tegelikult uued tutvused on peamine faktor," lausus malevlane Kristjan.

Malevlasi on nii toidukullerite kui ka poemüüjate seas, aga üks peamisi valdkondi on siiski põllumajandus.

"Kuigi oli väga palju tööandjaid, kes olid valmis töökogemust pakkuma noortele, siis nüüd on ilm olnud saatuslik meie tööandjatele ja päris mitmed on ära langenud, sest saak on kas öökülmade või pika kuumuse tõttu kannatada saanud ja ei ole tööd anda," rääkis Tartu noorsootöö keskuse juht Margit Kink.

Sarnase olukorra ees on olnud ka teiste maakondade malevakorraldajad.

"Näiteks üks maasikakasvataja vähendas meie rühma suurust 14-lt kaheksale juba eos ja üks teekasvataja tõdes, et tal pole ühtegi taime, mida korjata, ning tema pidigi oma partnerlusest loobuma," ütles Viljandi valla õpilasmaleva koordinaator Liis Särg.

Ootamatult tööta jäänud noortele on praeguseks Tartus ja Viljandis leitud asenduskohad, mis on küll kas kodust kaugemal või lühemaajalised, aga vähemalt ei jää neil noortel malev täiesti ära.

Siiski on igal suvel ka selliseid nii-öelda ukse taha jäävaid noori. Näiteks Tartus said tänavu malevakoha 200 noort ehk umbes pooled kandideerijatest.

"Ongi keeruline alaealisi üldse tööle võtta. Kellel on hea kogemus, need võtavad, ja need, kellel kogemust ei ole, need pigem pelgavad. Neid peabki tohutult julgustama," lausus Kink.

"Tegelikult noored tahavad hästi palju teha. Näiteks Go Bus see aasta võttis ja juba olid kiidusõnad. Kardetakse, et nad on nii noored ja nad ei saa hakkama, aga mina annaks küll neile võimaluse," leidis Kristjan.

Kokku töötab tänavu õpilasmaleva rühmades ligi 5000 noort üle Eesti.