Oluline pühapäeval, 9. juulil kell 22.59:

- Zelenski pole veel otsustanud NATO tippkohtumisele minekut;

- Vene võimud peatasid pühapäeval mõneks ajaks liikluse Kertši sillal, mis ühendab mandrit Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarega.

- Ukraina väitel tugevdab Venemaa vastupealetungi hirmus oma positsioone Krimmi poolsaarel;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Poola riigipea Andrzej Duda osalesid pühapäeval Lääne-Ukrainas Lutskis peetud jumalateenistusel, millega mälestati Teises maailmasõja hukkunud poolakaid, kelle tapsid ukraina natsionalistid;

- Laupäeval koos Ukraina presidendiga Türgist kodumaale naasnud Mariupoli kaitsjate viis komandöri lubasid naasta rindele;

- Poola andis hiljuti salaja Ukrainale üle kümmekond Nõukogude Liidus toodetud ründekopterit Mi-24, teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ). 

- Ukraina kaitsejõudude pühapäeval avaldatud hinnangu kohaselt kaotas Venemaa viimase ööpäevaga 600 sõjaväelast ja 20 suurtükisüsteemi.

Zelenski pole veel otsustanud NATO tippkohtumisele minekut 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pole veel otsustanud, kas ta osaleb 11.-12. juulil Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel, vahendas BNS uudisteagentuuri UNIAN.

"Lõplikke otsuseid (presidendi visiidi kohta – UNIAN) veel tehtud ei ole. Me ei tea veel kõigi Vilniuses toimuvate kohtumiste formaati ja ka otsuseid, mis füüsiliselt lauale pannakse," sõnas Ukraina Euroopa ja Euroopa-Atlandi lõimumise asepeaminister Olga Stefanišina.

Ministri sõnul määrab lõplike dokumentide sisu, kas Zelenski läheb alliansi tippkohtumisele.

"Kogu see nädal ja eelnevad kuud veetsime liitlastega suheldes. President tegi mitmeid visiite isiklikult. Riigipea käis Türgis vastavaid läbirääkimisi pidamas. Ja tema roll on minu arvates määrav võimalike otsuste tegemisel Rootsi osas," märkis Stefanišina.

Asepeaminister lisas, et  presidendikantselei ülem Andri Jermak peab läbirääkimisi julgeolekugarantiide ja lõppdokumentide üle, kuid otsuseid pole veel tehtud.

Biden: sõja ajal on üleskutsed Ukraina NATO-ga liitumiseks ennatlikud

USA president Joe Biden ütles CNN-ile, et NATO peab Ukrainale ette valmistama tee kaitsealliansiga liitumiseks, kuid märkis, et NATO-ga liitumiseks kõikidele kvalifikatsioonidele vastamine võtab aega.

Samuti märkis Biden, et kestva sõja ajal on üleskutsed Ukraina liikmesuse üle hääletamiseks ennatlikud.

Biden sõnas, et sel ajal, mil Ukraina töötab NATO liikmeks saamise nimel saab USA pakkuda riigile sõjalist tuge.

Lavrov ja Türgi välisminister arutasid Musta mere viljalepet

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Türgi välisminister Hakan Fidan arutasid pühapäeval telefonikõnes Musta mere viljalepet.

Musta mere viljalepe kehtib 17. juulini ning Venemaa on ähvardanud, et nad ei pikenda lepet.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles laupäeval, et survestab Venemaad mullu Ankara ja ÜRO vahendatud lepet pikendama vähemalt kolme kuu võrra.

Raketirünnak peatas ajutiselt liikluse Kertši sillal

Vene võimud peatasid pühapäeval mõneks ajaks liikluse Kertši sillal, mis ühendab mandrit Ukrainalt okupeeritud Krimmi poolsaarega.

Liiklus sillal peatati kella 12 paiku pärast raketirünnaku tõrjumist Vene õhutõrje poolt, teatasid Krimmi okupatsioonivõimud.

Varem oli Krimmi Vene-meelse administratsiooni juht Sergei Aksjonov teatanud, et õhukaitse lasi alla tiibraketi.

Pärastlõunal liiklus Kertši sillal taastati ning silla sulgemise põhjust avalikult kommenteeritud ei ole.

Ukraina: Vene väed kindlustavad oma kaitseliine Krimmis

Venemaa tugevdab oma kaitset okupeeritud Krimmi poolsaarel, et valmistuda Ukraina vägede võimalikuks pealetungiks, teatas Ukraina kaitseministeerium laupäeval.

Kindlustused on väidetavalt püstitatud okupeeritud poolsaare põhja-, lääne- ja idaossa. Ukraina kaitseministeeriumi pressiteenistuse teatel on Venemaa tugevdanud kaitset ka maakitsusel, mis ühendab Ukraina mandriosa poolsaarega.

Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare 2014. aasta alguses ja on kasutanud seda Ukraina pihta rakettide väljalaskmiseks ja lõunarinde ühe varustusteena.

Briti kaitseministeerium teatas 21. juunil, et Venemaa tugevdab oma positsioone Lõuna-Ukrainas, rajades üheksakilomeetrise kaitsevööndi Krimmi ja Hersoni oblasti vahelise maismaaühenduse lähedale.

Samal ajal keskenduvad Vene väed ka oma sõjalaevade ning Musta ja Aasovi mere äärsete mereväebaaside kaitsmisele, teatas Ukraina kaitseministeerium.

Viimastel kuudel on mitmed sõjaväe- ja taristuobjektid, mida Vene väed Krimmis kasutavad, rünnakute alla sattunud. Ukraina ei ole nende rünnakute eest vastutust võtnud.

Moskva alustas kindlustuste ehitamist Krimmis ja Hersoni oblasti okupeeritud osas juba mullu novembri keskel, vahetult pärast seda, kui Ukraina väed Hersoni vabastasid.

Ukraina on teatanud, et tema eesmärk on kõigi okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi, täielik vabastamine.

President Volodõmõr Zelenski ütles 2. juulil, Ukraina mereväe päeval, et kui Vene sõjalaevad ka jäävad Mustale merele, siis kardavad nad Krimmi lähedale tulla.

Zelenski ja Duda mälestasid ühiselt Teises maailmasõjas tapetud poolakaid

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Poola riigipea Andrzej Duda osalesid pühapäeval Lääne-Ukrainas Lutskis peetud jumalateenistusel, millega mälestati Teises maailmasõja hukkunud poolakaid, kelle tapsid ukraina natsionalistid.

"Üheskoos avaldame austust kõigile Volõõnia süütutele ohvritele! Mälestus ühendab meid!" kirjutas Duda oma ametlikul sotsiaalmeediakontol. "Koos oleme tugevamad," lisas ta.

Zelenski edastas oma kontol sama sõnumi ukraina ja poola keeles.

W Łucku na Wołyniu, w rocznicę Krwawej Niedzieli, razem z Prezydentem @ZelenskyyUa oddaliśmy hołd pomordowanym Polakom. pic.twitter.com/IZe56ruSBK

— Andrzej Duda (@AndrzejDuda) July 9, 2023

Volõõnia massimõrvas, mis leidis aset aastatel 1943-1945 ja mille 80. aastapäeva tähistatakse 11. juulil, hukkus ajaloolaste hinnangul kümneid tuhandeid poolakaid ning see on üheks siiani kahe riigi vahel pingeid tekitanud ajaloosündmuseks. Samal ajal on Poola Vene agressiooni tõrjuva Ukraina üks kõige tulisemaid toetajaid.

Poola ajaloolaste hinnangul tapeti poolakate vastuaktsioonis ka umbes 12 000 ukrainlast.

Massimõrva mälestus põhjustas sel aastal avalikkuses uue pahameelelaine, kui Poola välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et president Zelenski peaks Volõõnia sündmuste pärast vabandust paluma.

Ukraina parlamendi spiiker Ruslan Stefantšuk võttis kasvanud pingeid maha, kui ta mais Poola parlamendis esinedes ütles, et Ukraina mõistab poolakate valu.

Reedel külastas Lääne-Ukrainat Poola peaminister Mateusz Morawiecki, et mälestada massimõrva ohvreid.

Poola parlament on siiski leidnud, et tapmistel, mis pandi toime Ukraina vastupanuarmee ja Stepan Bandera juhitud Ukraina iseseisvuslaste poolt, on genotsiidi elemente. Ukraina pole sellega nõustunud ning on viidanud Volõõnia sündmustele kui ühe osale konfliktis kahe riigi vahel.

Lisaks kahe riigi presidentidele osalesid Lutskis Peeter-Pauli katedraalis toimunud jumalateenistusel ka Ukraina õigeusu ja kreekakatoliku kiriku juht.

Azovstali komandörid naasevad rindele: ütleme oma sõna lahingus

Laupäeval koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Türgist kodumaale naasnud Mariupoli kaitsnud üksuste viis komandöri eesotsas Aasovi pataljoni ülema Denõss Prokopenkoga lubasid teha sõja lõpetamiseks kõik endast oleneva ning naasevad rindele, vahendas portaal Unian hilisõhtul.

Ühe väeosa territooriumil antud pressikonverentsil vastas Prokopenko küsimusele, kas nad plaanivad rindele naasta: "Loomulikult, tulime selleks tagasi Ukrainasse, see on meie peamine eesmärk."

Prokopenko tänas sõjaväelasi, kes kaitsesid "meie riiki", kui tema ja teised Azovstali kaitsjad viibisid vangistuses.

"Tahan veel kord siiralt tänada härra presidenti, tema meeskonda, kaitseväge ja iga sõdurit, kes kaitses meie riiki, jätkas võitlust okupandi vastu rindel sel ajal, kui meie viibisime vangis. See on väga suur panus meie iseseisvusse, võitlus meie riigi, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse eest," ütles Prokopenko.

"Olen sügavalt veendunud, et sõjavägi on meeskonnatöö ja tänasest jätkame võitlust koos teiega, kindlasti ütleme oma sõna lahingus. Kõige olulisem on täna see, et Ukraina armee haaras rindejoonel strateegilise initsiatiivi, iga päevaga liigume edasi, hävitame vaenlast, vabastame ajutiselt okupeeritud alad. Olen kindel, et teeme kõik võimaliku ja võimatu, et seda protsessi kiirendada ja et sõda jõuaks oma loogilise lõpuni," lisas ta.

WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24

Poola andis hiljuti salaja Ukrainale üle kümmekond Nõukogude Liidus toodetud ründekopterit Mi-24, teatas väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Teemaga kursis olevate ametnike sõnul ei ole  kopterite üleandmisest avalikult teatatud.

Ukraina õhujõud on Venemaa omaga võrreldes väiksed ning samuti on Ukraina sõjalennukitel ka vähem moodsad juhtimis- ja kaitsesüsteemid.

WSJ artiklis öeldakse, et Ukraina kasutab oma sõjalennukeid ja koptereid piiratud ulatuses, et neid mitte lahingutes kaotada.

Varasemalt on juba teatatud, et Tšehhi annab Ukrainale täiendavalt ründehelikoptereid. Eelmisel aastal Tšehhi juba andis Ukrainale selliste lennuvahendeid. Vastutasuks saab Tšehhi USA-lt moodsaid lääne helikoptereid.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 600 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 234 040 (võrdlus eelmise päevaga +600);

- tankid 4078 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 7964 (+11);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 309 (+0);

- suurtükisüsteemid 4366 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 668 (+7)

- õhutõrjesüsteemid 413 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 3685 (+19);

- tiibraketid 1271 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6929 (+15);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 628 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.