"Ukraina tulevik on NATO-s," seisis kohtumise lõppkommünikees. "Meil on võimalus esitada Ukrainale kutse alliansiga liitumiseks, kui liitlased nõustuvad ja tingimused on täidetud."

Stoltenbergi sõnul peaks kolmeosaline toetuspakett aitama Kiievil saavutada NATO nõuetega vastavus. Ukraina saab NATO liikmeks, kui on sõja võitnud ning liitlaste hinnangul täidab seatud tingimused, lisas ta.

Toetuspaketi esimene osa puudutab Ukraina relvajõudude üleminekut lääne standarditele ning täieliku koostegutsemisvõime saavutamist, rääkis Stoltenberg. See on toetus üleminekuks nõukogude aegsetelt standarditelt NATO standarditele, märkis ta. Peasekretär rõhutas ka korduvalt NATO liikmesriikide väga mahukat abi Ukrainale praeguses sõjas, aga ka juba alates 2014. aastast, kui alustati Ukraina sõjaväelastele väljaõppe pakkumist.

Lisaks kaitsevaldkonna reformimisele oodatakse Ukrainalt siiski ka edusamme täiendavate demokraatlike ja julgeolekusektori reformide vallas.

Teiseks otsustasid liitlased moodustada NATO-Ukraina Nõukogu, mille avaistung toimub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski osavõtul juba kolmapäeval ning kus hakatakse kohtuma võrdsetel alustel, rääkis Stoltenberg teisipäeva õhtul antud pressikonverentsil.

Kolmandaks kinnitasid aga liitlased, et soovivad Ukraina liitumisprotsessiga edasi liikuda ning otsustasid selle kinnituseks loobuda Ukraina puhul liikmesuse tegevuskavast (Membership Action Plan, MAP), mis tähendab, et senine kaheastmeline liikmeks saamise protsess muutub üheastmeliseks, seletas NATO peasekretär.

Ta rõhutas siiski, et Ukraina saab NATO liikmeks siis, kui liitlased sellega nõustuvad ja kõik nõuded on täidetud.

Sellega seoses märkis ta, et kuni sõda käib, Ukraina kutset ei saa ning lisas, et arusaadavalt ei ole see võimalik ka siis, kui Ukraina peaks sõja Venemaaga kaotama.

Zelenski tegi kriitikat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris teisipäeva ennelõunal NATO juhte selle eest, et nad ei paku Kiievile liikmeks saamise tähtaega.

"See on pretsedenditu ja absurdne, kui tähtaega ei määrata ei kutsele ega Ukraina liikmelisusele," ütles Zelenski enne erikülalisena Vilniusesse saabumist.

Zelenski avaldus tippkohtumise alguses tuli pärast seda, kui Stoltenberg oli öelnud, et blokk saadab Kiievile "positiivse sõnumi" teel liikmelisuse poole.

See tõi esile lahkhelid NATO 31 liikmesriigi vahel Ukrainale liitumistärmini andmise või kohese liitumiskutse suhtes. Kiiev on taotlenud kiiret liitumist alliansiga, mis on seotud julgeolekutagatistega, juba enne seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris oma sissetungi vallandas.

NATO lõppkommünikees öeldakse aga vaid: "Kinnitame oma vankumatut solidaarsust Ukraina valitsuse ja rahvaga oma rahvuse, maa ja meie ühiste väärtuste kangelaslikul kaitsmisel."

Moskvale suunatud jõulises keeles öeldakse samas: "Vene Föderatsioon on kõige olulisem ja otsesem oht ​​liitlaste julgeolekule ning rahule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas."

Küsimusele Zelenski kriitika kohta vastas Stoltenberg pressikonverentsil: "NATO-lt pole kunagi olnud tugevamat sõnumit, nii poliitilise sõnumi, mis puudutab liikmeks pürgimise teed, kui ka NATO liitlaste konkreetset toetust."

Ta ütles, et varasemate NATO-ga liitumisega ei ole kaasnenud ajakava. "Need on tingimustepõhised, on alati olnud," kinnitas alliansi tegevjuht.