Eelnõu kiideti heaks 336 häälega, vastu oli 300 ja erapooletuks jäi 13 saadikut. Enne selle lõplikku vastuvõtmist algavad läbirääkimised liikmesriikide valitsustega, lootusega võtta see vastu enne tuleva aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

Eelnõu kiideti heaks peale kuid kestnud poliitilist kampaaniat, mille käigus avaldasid mitmed valitsusjuhid, et Euroopa surub läbi liiga palju keskkonnaseadusi.

"Me oleme võitnud. See on ühiskondlik võit: teadlastele, noortele, paljudele ettevõtetele ja põllumajandussektorile," ütles parlamendi läbirääkimiste juht Cesar Luna.

Kampaaniat eelnõu vastu vedas Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon Euroopa Rahvapartei (EPP), öeldes, et see oleks kahjulik põllumeestele ja ohustaks toidujulgeolekut.

"See on tühi võit," ütles EPP juht Manfred Weber. "Me saame rohelises kokkuleppes olla edukad vaid siis, kui me liidame, selle halva eelnõu puhul ei ole see ilmselgelt nii."

Eelnõu järgi peavad riigid võtma vastu meetmed viiendiku oma maa ja mere taastamiseks 2030. aastaks. Selle eesmärk on peatada Euroopa looduslike elupaikade kahanemine, millest 81 protsenti on halvas seisukorras.

"Looduse taastamine toob põllumeestele palju kasu," ütles Hollandi saadik Mohammed Chahim. "See on täpselt nii lihtne: me ei saa kasvatada toitu surnud pinnasel."

Poliitikud ja teadlased on EPP väited tagasi lükanud ja süüdistanud fraktsiooni valeinfo kasutamises, et koguda hääli enne tuleva aasta Euroopa Parlamendi valimisi, EPP väitega ei nõustu.