Oluline kolmapäeval, 13. juulil kell 22.14:

- Kiievis sai öises rünnakus surma vähemalt üks inimene;

- Meedia: Venemaa kaitseministeerium vallandas Zaporižžjas vägesid juhtinud kindrali;

- Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees väitis, et Surovikin on puhkusel ja pole kättesaadav;

- Ukraina teatas taas edusammudest Bahmuti lähistel;

- Bideni hinnangul vajavad ukrainlased kõige enam suurtükimürske;

- Zelenski sõnul on kahtlused ja arusaamatused NATO suhtes ületatud;

- Austin: pole kahtlust, et pärast sõja lõppu liitub Ukraina NATO-ga;

- Ukraina sõjaväelane: Ukraina on USA-st juba kobarpomme saanud;

- Euroopa Parlament võttis vastu kava suurendada laskemoona tootmist;

- Putin ähvardas peatada Venemaa osaluse viljaleppes

Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees väitis, et Surovikin on puhkusel ja pole kättesaadav

Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov väitis, et kindral Sergei Surovikin on puhkusel. Surovikinit pole pärast Wagneri mässu avalikkuse eest nähtud, vahendas The Guardian. 

Vene meedia uuris Kartapolovilt, kas ta on Surovikiniga suhelnud. "Ei. Praegu ta puhkab, pole kättesaadav," vastas Kartapolov. 

Kindral Surovikin oli varem Venemaa Ukrainas tegutsevate üksuste ülem, keskendudes kaitserajatiste rajamisele. Lääne ametnike väitel teadis Surovikin Prigožini plaanidest Moskva peale minna. Meedias levivad nüüd väited, et Surovikin võeti vahi alla. Ametlikult ei ole Surovikini vahistamist kinnitatud. 

Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid ajalehe The Wall Street Journal, et umbes tund pärast Prigožin mässu puhkemist pidasid võimud kinni mitu kõrget sõjaväelast. Allikate teatel hoitakse Surovikinit Moskvas kinni ja teda kuulatakse üle. Üks allikas ütles, et Surovikin teadis ülestõusu plaanidest, kuid polnud mässuga otseselt seotud. 

"Kokku vahistas Kreml vähemalt 13 kõrgemat ohvitseri. Umbes 15 vabastati hiljem ametist," ütlesid asjaga kursis inimesed. 

Vene armee teatas kolmapäeval, et nad said Wagneri käest enda valdusesse sadu tanke, raketiheitjaid ja suurtükke. 

Kiievis sai öises rünnakus surma vähemalt üks inimene

Ukraina võimud teatasid neljapäeva varahommikul, et öises õhurünnakus Ukraina pealinnale Kiievile sai surma vähemalt üks inimene

"Podilski linnaosas avastati rünnakus süttinud kortermajas tulekahju kustutamise käigus üks surnukeha," teatas linnapea Vitali Klõtško.

"Kaks inimest sai Darnõtski rajoonis allakukkunud prahi läbi  vigastada," ütles Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Sergi Popko. 

Ukraina õhujõud: tulistasime alla kõik 20 vaenlase drooni

Ukraina õhujõudude teatel tulistati viimase ööpäeva alla kõik 20 Iraani päritolu Shahed drooni, millega Vene väed riiki ründasid.

Ukraina kindralstaap teatas varem, et ööl vastu neljapäeva ründas Venemaa 15 Shahed drooniga, millest hävitati 11.

Peastaabi teatel korraldas Venemaa ööpäevaga Ukraina relvajõudude positsioonide ning linnade ja asulate vastu üle 60 õhurünnaku.

Ukraina õhujõud teatasid neljapäeva hommikul, et droonid tulistati alla peamiselt Kiievi oblastis. Lisaks hävitati ka kaks Kalibr tiibraketti ning vaenlane tulistas tõenäoliselt ajutiselt okupeeritud Krimmist välja ühe ballistilise raketi Iskander-M.

"Lahingutöö tulemusena hävitati kõik 20 ründedrooni, peamiselt Kiievi oblastis. Samuti hävitati eri paigus kaks tiibraketti Kalibr," seisis avalduses.

Meedia: Venemaa kaitseministeerium vallandas Zaporižžjas vägesid juhtinud kindrali

Ajalehe The Wall Street Journal ajakirjanik Yaroslav Trofimov vahendab sotsiaalmeedias Vene sõjablogijate väiteid, et Vene kaitseministeerium vallandas kindral Ivan Popovi. Sama kindral juhtis Vene vägesid Zaporižžja oblastis asuvas rindelõigul, kus käivad ägedad lahingud. Popov kritiseeris hiljem  ka avalikult Venemaa kõrgema sõjaväelise juhtkonna tegevust. Vaatlejate hinnangul kordas Popov Wagneri võitlejate kriitikat Moskva suunal ja kurtis, et Venemaa suurtükivägi ei tööta tõhusalt. 

Lavrov väitis, et Vene välisministeerium ei tea uutest ettepanekutest viljaleppe pikendamise kohta midagi

Vene välisminister Sergei Lavrov väitis neljapäeval, et ei tea Venemaa uutest ettepanekutest viljaleppe pikendamise kohta midagi.

"Ma ei tea uutest ettepanekutest," ütles Lavrov Jakartas ajakirjanikele.

Kommenteerides Türgi presidendi Recep Erdogani sõnu, et Venemaa presidendil Vladimir Putinil on "mitu soovitust", mida Ankara lepingu pikendamisel arvesse võtab, märkis Lavrov, et "ilmselt on jutt asjadest, mida presidendid Putin ja Erdogan arutasid juba ammu".

Erdogan ütles kolmapäeval, et Türgi jätkab jõupingutusi viljaleppe pikendamiseks. Praegune Musta mere viljalepe aegub esmaspäeval, 17. juulil.

Ukraina teatas taas edusammudest Bahmuti lähistel

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar  teatas kolmapäeva õhtul, et riigi väed on Bahmuti lõunatiival edasi liikunud, vahendas The Kyiv Independent. 

"Oleme täna Bahmuti lõunatiival läbi viinud pealetungioperatsioone. Oleme edasi liikunud. Meie väed kindlustavad nüüd vallutatud positsioone," teatas Maljar. 

Maljari sõnul üritavad Vene väed peale tungida Lõmanis, Kupjanskis ja Avdijivkas. Ukraina väed on aga Vene rünnakud tagasi tõrjunud. Maljari sõnul käivad ägedad lahingud veel Melitopoli ja Berdjanski suundadel.

"Sõjavägi viib läbi ülesandeid, mille eesmärk on vaenlase nõrgestamine. Viimaste nädalate jooksul on meie lõunarindel asuvad väed vähendanud vaenlase ründe- ja kaitsevõimet," teatas Maljar. 

Bideni hinnangul vajavad ukrainlased kõige enam suurtükimürske

Ukraina vajab kõige enam suurtükimürske ja mitte pikamaa ATACMS-rakette avaldas kolmapäeval arvamust USA president Joe Biden.

Väljaande Bloombergi ajakirjanik küsis USA presidendilt enne Vilniusest lahkumist, kas too kaalub selliste rakettide üleviimist Ukrainasse.

"Jah, aga neil on juba ATACMS-i ekvivalent ja kõige enam vajavad nad suurtükimürske. Töötame selle kallal," vastas Biden.

Prantsusmaa teatas hiljuti, et annab Ukrainale oma kaugmaa tiibrakette SCALP. 

Biden kinnitas taas, et USA jätkab Ukraina toetamist. "Me ei löö kõikuma. Seisame vabaduse eest täna, homme ja nii kaua, kui vaja," teatas Biden. 

Zelenski sõnul on kahtlused ja arusaamatused NATO suhtes ületatud

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval, et 11.–12. juulil Leedus Vilniuses toimunud NATO tippkohtumise kahe päeva jooksul õnnestus kõrvaldada kõik kahtlused ja ebaselguse seoses Ukraina väljavaatega NATO liikmeks saada. 

"Meie riik ühineb alliansiga," kinnitas Zelenski.

"Väga oluline oli see, et oleme nende kahe tippkohtumise päeva jooksul kõrvaldanud igasugused kahtlused ja ebaselguse Ukraina väljavaatega NATO liikmeks saada. See on nii! Kunagi varem pole sõnad "olete võrdsete seas võrdne" Ukraina jaoks nii tähendusrikkalt kõlanud. Nüüd saavad kõik aru, et see on tõsiasi – võrdne võrdsete seas. Ja kindlasti kinnitame seda fakti meie võidu ja NATO liikmeks saamisega," ütles president õhtuses videosõnumis.

Riigipea märkis, et praegu ei saa Venemaa enam dikteerida oma tingimusi riikide liitumiseks NATO sõjalise liiduga.

"Kunagi tahtsid Venemaa isandad väga oma barjääri NATO ukse ees. Jätsime selle Venemaa ambitsiooni Euroopa ajaloo äärealale – meie ühtsuse aia taha Euroopas ja vabas maailmas," lisas Zelenski.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 510 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 236 040 (võrdlus eelmise päevaga +510);

- tankid 4092 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7999 (+9);

- lennukid 315 (+0);

- kopterid 310 (+0);

- suurtükisüsteemid 4425 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 678 (+4)

- õhutõrjesüsteemid 421 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 3752 (+26);

- tiibraketid 1271 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6995 (+17);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 652 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Austin: pole kahtlust, et pärast sõja lõppu liitub Ukraina NATO-ga

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles neljapäeval CNN-ile, et ta ei kahtle, et Ukraina saab NATO liikmeks pärast Venemaa sõja lõppemist Ukraina vastu.

Rääkides CNN-i saatejuhi Wolf Blitzeriga, ütles Austin: "Ma ei kahtle, et see juhtub ja me kuulsime peaaegu igat riiki sama ütlemas."

Küsimusele, kui lähedal on Ukraina NATO standardite täitmisele, vastas Austin, et tööd on veel teha. Ta lisas, et Ukrainas peaks toimuma ka teisi asju, nagu kohtureform, et veenduda, et demokraatia on heas korras.

Ukraina sõjaväelane: Ukraina on USA-st juba kobarpomme saanud

Ukraina on juba saanud kobarlahingumoona, mida USA lubas oma viimase abipaketi raames, ütles Tavriia sõjaväesektori ülem brigaadikindral Oleksandr Tarnavskyi neljapäeval CNN-ile.

Saime need just kätte, me pole neid veel kasutanud, aga needd võivad radikaalselt muuta olukorda lahinguväljal," ütles Tarnavskyi.

"Vaenlane loobub sellest maastikuosast, kus seda on võimalik kasutada," lisas ta.

Euroopa Parlament võttis vastu kava suurendada laskemoona tootmist

Pärast läbirääkimisi EL-i Nõukoguga võttis Euroopa Parlament vastu plaanid suurendada laskemoona tootmist, et lahendada Ukraina laskemoonapuudust, eraldades selleks 560 miljonit dollarit.

Laskemoona tootmise toetamise seaduse eesmärk on suurendada laskemoona ja rakettide tootmisvõimsust ning kiirendada nende tarnimist Ukraina sõjaväele.

Putin ähvardas peatada Venemaa osaluse viljaleppes

Venemaa võib peatada oma osaluse teraviljalepingus ja liituda alles pärast talle antud lubaduste täitmist, ütles neljapäeval Vene autoritaarne liider Vladimir Putin, kelle sõnul polevat Moskva nõudmiste täitmiseks midagi tehtud.

"Mitte midagi, tahan seda rõhutada, mitte midagi pole tehtud. See on mäng ühte väravasse. Mitte ühtegi punkti, mis on seotud Vene Föderatsiooni huvidega, pole täidetud," väitis Putin riigitelevisioonis.

"Mõtleme, mida teha, meil on veel paar päeva aega," lausus ta leppe kohta, mille kehtivus lõpeb 18. juulil.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus aga Putinit üles pikendama lepingut, mis lubab Ukraina teravilja eksporti Musta mere äärde, rõhutades, et selle tegemata jätmine tooks kaasa ülemaailmse toiduga kindlustamatuse.​