Jõesaare sõnul jätkab ministeerium eelnõu väljatöötamiskavatsusele laekunud ettepanekute läbivaatamist, neid on ligikaudu saja ringis. "Ratsionaalsemad lähevad seaduse teksti koostajatele edasi, need, mis toetust ei leia, nendega ei juhtu enam midagi," ütles ta.

Lõplikku selgust selles, milliste ettepanekutega arvestatakse, veel ei ole, kuna töö on mahukas.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) soov lisada meediateenuste seadusesse uudistesaadete tõesuse ja tasakaalustatuse kontrolli nõue, pälvis meediajuhtidelt hulga kriitikat.

Meediasisu tasakaalustatuse kontrolli on ka Jõesaar nimetanud üle võlli lähenemiseks, tema sõnul on aga vaja leida telekanalite sulgemiseks ka teine võimalus lisaks praegu Venemaale kehtivatele sanktsioonidele.

"Põhimõtteliselt üks kõige suuremaid küsimusi on, millised on kõige tõhusamad viisid Eesti inforuumi kaitseks. See on hetkel veel selge lahenduseta. Kui sanktsioonid ära lõppevad – täna on Eesti inforuum kaitstud läbi sanktsioonide, sanktsioonide all olevate isikute omanduses olevad telekanalid ja veebilehed saab selle alusel kinni panna ja ongi pandud. Seaduses tuleb ette näha ka mehhanism, mis ei ole reaktiivne, vaid proaktiivne ja võimaldaks juba mitte Eesti turule lasta kanaleid või veebilehti, mille kavatsused ei ole kõige paremad. Tänasel hetkel seda Eesti seadustes hästi kirjeldatud ei ole," rääkis Jõesaar.

Jõesaare sõnul peaks olema pädev asutus, mis hindab, kas tegemist on Eesti riigile ohtlikku tegevust planeeriva ettevõttega või mitte. Kas see on kaitsepolitsei või muu asutus, selleks praegu konkreetset ettepanekut ei ole ning võimalike asutustega peab ka arutama, kas nad näevad endal ülesande täitmiseks võimalust.

Meediajuhid võiks välja tulla oma ettepanekutega

"TTJA ettepanek, mis plahvatuslikult meediajuhtidelt tagasisidet sai – natuke kurb on see, et sinna sisse ei vaadatud ja ei pakutud välja lahendust olukorrale," rääkis Jõesaar. "Ma natuke utreerin, aga kui meediajuhid ütlevad, et ühelgi asutusel ei tohi olla õigust hinnata nende tegevust, kõik on eneseregulatsiooniga, siis ka Venemaa telekanalid peaksid olema Eesti turule teretulnud ja kellelgi ei ole õigus nende sisusse, tasakaalustatusesse ja objektiivsusesse sekkuda."

Jõesaare sõnul on mõistetav, et meediamajad kardavad võimalikku valdkonda sekkumist, kuid ootab meedialt ettepanekuid terviklahenduseks, kuidas saab riigile ohtlikke kanaleid sulgeda.

"Vaadatagu oma lauast natuke kaugemale, meedia ei ole ainult Eesti hea meedia – Eesti meedia on väga hea – meedia on ka kuri meedia. Kuidas saab sama regulatsiooni all ka kurja meediat käsitleda?" küsis Jõesaar.

Jõesaare sõnul oli TTJA ettepaneku sõnastus ebaõnnestunud, kuid ettepanek ei olnud Eesti meedia vastu suunatud ning tegelik lahendamist vajav probleem on infosõda. "See, mida oleks vaja, on lahendus, kuidas infosõjas ellu jääda, kuidas kaitsta Eesti elanikku meedia kahjuliku mõju eest. Ja see ei ole Eesti meedia,"

Jõesaar nentis, et Vene telekanalite piiramise järel on siiski suur osa inimesi leidnud lahenduse, kuidas selles infoväljas edasi viibida.

"Selgelt oleks vaja aru saada, et me ei ole sellises ideaalses meediavabaduse olukorras, me oleme infosõja olukorras, kus meid rünnatakse. Sel rünnakul on eesmärk ja me peame ennast kaitsma. Kui käed üles tõstame, ütleme, et ajupesu on lubatud, füüsiline vägivald on lubatud, kõik on lubatud, siis olemegi alla andnud," sõnas ta.