Kui umbes aasta tagasi tegid nii kaitseminister Hanno Pevkur kui ka peaminister Kaja Kallas pingutusi selleks, et pikendada ajutuselt Eestisse saadetud Briti sõdurite kohalolekut Eestis, siis nüüd on valitsuse poolt tulev retoorika mõnevõrra muutunud.

"Meie jaoks on oluline see, et liitlaste jalajälg oleks siin võimalikult suur ja liitlaste tulejõud oleks siin võimalikult suur," ütles Pevkur eelmise aasta septembrikuus.

Selle nädala kolmapäeval ütles aga kaitseminister Vilniuses ERR-ile, et alalise brigaadi olemasolu Eestis eeldaks taristu väljaehitamist ja harjutusalade laiendamist ning ka uusi harjutusalasid. "Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole täna valmis arutama seda, kas me oleksime valmis veel ühe kaks korda suurema Nursipalu tegema," ütles ta.

Läti ja Leedu kavandavad aga täiendavate liitlasüksuste paigutamist oma territooriumile püsivalt.

Raimond Kaljulaid kommenteeris, et brigaadi puutuval lool on pikem taust. "Kui väga lühidalt see kokku võtta, siis tegelikult ka Leedu valitsuse esialgne seisukoht oli see, et piisab sellest, kui on selge kokkulepe, milline on see Saksamaa relvajõudude koosseisus olev üksus või üksused, mis vajaduse korral tuuakse Leetu, et Leedu kaitset tugevdada. Sellele siis omakorda Leedu seimi riigikaitsekomisjoni liikmed asusid vastu vaidlema, öeldes, et tegelikult nemad ikkagi tõlgendavad sakslastega tehtud kokkulepet selliselt, et see Saksa üksus peab alaliselt paiknema Leedus. Sellest puhkes tegelikult Leedus küllalt suur tüli nii parlamendi ja valitsuse vahel kui ka Leedu ja Saksamaa vahel. Saksamaa saadik Leedus tegi väga terava avalduse leedukate suunas. Ja praegu tõesti Saksamaa on teatanud, et see väeüksus saab paiknema alaliselt Leedus, aga selle eelduseks on see, et Leedu peab rajama loomulikult kõikvõimaliku vajaliku taristu selleks, et Saksa sõdurid saaksid olla Leedu territooriumil püsivalt ja seal harjutada," rääkis Kaljulaid.

"Nii et selles mõttes Eesti kaitseministril on igati õigus, et kui me teoreetilise võimalusena sellest räägime, siis Eestile kaasneks sellega kohustus sisuliselt veel ühe sõjaväelinnaku ja harjutusvälja välja arendamiseks või igal juhul harjutustingimuste oluliseks laiendamiseks, mis on tõesti kulukas ja väga keeruline," lisas ta.

"Aga jah, leedukate seisukoht on see, et Leedu kaitset saab efektiivselt korraldada ikka siis, kui võitlejad ja varustus asuvad Leedus, mitte neid ei pea
siis häda korral Leetu tooma, sest et paratamatult sellega ju kaasneb teatud risk, et ka vastane ju teab, et neid täiendusvägesid on vaja tuua ja ta võib püüda seda kõigiti siis takistada," sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid nimetas seisukohta, et Eesti partnerriigi Suubritannia brigaad peaks paiknema püsivalt Eestis, populismiks.

"Aga tegelikult vastutustundlik on ka küsida, et kas täna Suurbritannial oleks selline valmisolek. Seda on väga raske uskuda, arvestades, et Suurbritannia täna tunneb, et neil endal on nii võitlejate arvu kui ka relvastust vaja suurendada. Ja see tähendaks olulist väljakutset Eesti jaoks," lausus Kaljulaid.

Kaljulaid ei välistanud, et Briti brigaadi püsivalt Eestisse toomise juurde tullakse tagasi, kui julgeolekuolukord peaks veelgi halvenema. "Ja siis ei ole see välistatud. Aga loomulikult, Eestile tähendaks see täiesti selgelt olulisi lisakohustusi, lisakulutusi ja ka ühiskond peab siis leppima sellega, et tõepoolest, me räägime väga suurtest muutustest ja ümberkorraldustest oma riigis," ütles Kaljulaid.

Tema sõnul on ka võimalik, et julgeolekuolukorra halvenedes vaadatakse julgeolekuprobleemi Balti riikides laiemalt.

"See ei ole nii mustvalge küsimus, et kas nüüd see konkreetne Ühendkuningriigi üksus siis sellisel juhul tuuakse püsivalt Eestisse. Ma arvan, et kui julgeolekuolukord veelgi halveneb, siis see on tegelikult taaskord NATO tasemel
laiem küsimus, kuidas NATO ja Venemaa piiri veelgi tugevdada. Seda tuleb ju vaadata ühe tervikuna, alustades kaugelt põhjast tulles läbi Norra ja Soome alla kuni lõunani välja. Siis on laiem arutelu, aga jah, seda ma küll ei välistaks, et selleni me jõuame," ütles Kaljulaid veel.