Kui Läti ja Leedu kavandavad täiendavate liitlasüksuste alalist paigutamist oma territooriumile, siis Eesti lahendab olukorda teisiti ning ehitab meie kaitseks määratud Ühendkuningriigi brigaadi üksuste majutamiseks vastuvõtualad, kuhu need õppuste ja kriisi korral võiksid operatiivselt saabuda.

"Hetkel on ehituses kaks vastuvõtuala. Möödunud aastal alustati Tapa vastuvõtuala laiendust, kuhu tuleb juurde neli majutushalli ning kaks pesemishoonet ning see mahutab umbes 650 inimest," ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse(RKIK) taristuosakonna juht Kadi-Kai Kollo ERR-ile. "Lisaks on ehituses ka täiesti uus Lõuna vastuvõtuala, mis ehitatakse olemasoleva Tsiatsungõlmaa lasketiiru kõrvale. Alasse ehitatakse kaheksa majutushalli, mis mahutavad ligikaudu 1000 inimest. Lisaks ehitatakse alale ka tehnika hooldushallid, köögi- ja söömishallid, pesemishooned ja laohallid," märkis Kollo.

Nii Tapa vastuvõtuala laiendus kui esimene liitlaste majutamisüksus Võru lähistel peaks valmima veel 2023. aasta lõpuks.

Samas on kaks vastuvõtuala Eestil juba olemas, rõhutas Kollo. Tapa linnaku vastuvõtuala valmis juba 2020. aastal ning see koosneb 11 hallist ning telkimis- ja parkimisväljakutest, kus on nii majutus- ja staabihooned, söökla ja tehnikahoolduskeskus. Majutushallid mahutavad 820 inimest ning kolm söömishalli ligikaudu 900 inimest. 

Eelmisel kümnendil valmis keskpolügooni teeninduslinnak, kus on samuti võimalus liitlaste ajutiseks vastuvõtuks. Seal on nii söömishall, pesemishoone, tankla, telkimisala koos vajalike kommunikatsioonidega. Praegu kasutavad ala peamiselt õppustel viibivad üksused, ütles Kollo.

Vastuvõtualad on mõeldud üksuste lühiajaliseks majutuseks

Kollo selgitas, et vastuvõtuala (ingl.k. RSOM - Receiption, Staging and Onward Movement) ei ole polügoon, kus toimuksid õppused, vaid see on mõeldud liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja komplekteerimiseks, et lihtsustada nende saabumist ja siin lahinguvalmiduse saavutamist.

"Need alad sobivad ideaalselt üksuste vastuvõtuks ja majutamiseks näiteks õppustel või kriisi olukorras, kus peale lühiajalist viibimist üksused siirduvad operatsioonialadele või tagasi päritoluriiki. Vastuvõtuala juurde kuuluvad majutushallid, söömishallid, tehnikahallid ja -platsid, pesulad jm vajalikud hooned liitlaste vastuvõtuks," ütles kaitseinvesteeringute keskuse osakonnajuht.

Tema sõnul peavad vastuvõtualad asuma kaitseväe linnakute ning harjutusalade vahetus läheduses, kuna üksuste koostamine tähendab enamasti lisaks tehnika töökorda seadmisele ja sõdurite majutamisele ka integreerimist teiste, peamiselt Eesti kaitseväe üksustega, relvade töökorda seadmist ja vajadusel sisselaskmist. Lisaks hõlmab see erineva taseme treeningut ja ettevalmistusi operatsioonideks.

"Geograafiliselt on Eestis vastuvõtualad planeeritud kummagi brigaadi vahetusse lähedusse, kuid tulevikus võidakse neid rajada ka oluliste maabumiskohtade lähedusse – näiteks Paldiskisse või Ämarisse," ütles Kollo.

Vastuvõtualade rajamisel maastikule eritingimusi pole ning ligipääsetavuses lähtutakse üsna sarnastest põhimõtetest kaitseväe linnakutega.

Kollo selgitas ka, et kõik vastuvõtualade on seni rajatised leidnud suhteliselt intensiivset kasutust, kuid tehniliselt on need projekteeritud selliselt, et väljaspool kasutust on neid lihtne viia minimaalsele tarbimisele ja n-ö konserveerida.

Kallas ja Herem: Eesti lahendus erineb Läti ja Leedu omast

Ka peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeval, et erinevalt Lätist ja Leedust, mis kavandavad NATO brigaadi oma territooriumile püsivalt kutsuda, siis Eesti jaoks pole probleem, et britid Eestisse oma brigaadi püsivalt ei too.

Sama rõhutas teisipäeva õhtul "Aktuaalse kaameras" ka kaitseväe juhataja Martin Herem.

Küsimusele, miks Eesti ei lase siia alaliselt paigutada liitlaste brigaadi nagu teevad Läti ja Leedu, vastas kindral: "Lahendused on erinevad. Osa riike on valmis panema sadu miljoneid taristusse, et hoida oma riigi territooriumil liitlasvägesid, osa riike on valmis hoidma tuhandeid oma sõdureid koos perekondadega võõras riigis. Meie oleme otsustanud, et me teeme teist moodi, me investeerime rohkem raha sõjalistesse võimetesse ja harjutame selle brigaadi siia tulemist."