"Meie huvi on eelkõige see, et Eesti maksumaksja vahendid lähevad Eesti kaitsevõime tugevdamisesse. Kui me räägime alalisest brigaadist, 3000-4000 võitlejast, siis alalise brigaadi paigutamine tähendab tegelikult ka perede toomist, tähendab koolide ehitamist – me räägime suurusjärgust ligi 10 000 inimesest, kes on vaja majutada, kellele on vaja tagada töövõimalused, lasteaiakohad ja nii edasi ja nii edasi," rääkis Pevkur kolmapäeval Vilniuses ERR-ile.

"Ehk meie oleme võtnud oma kaitse ülesehituses selle suuna, et me pigem eelistame seda, et meil on püsiv kohalolu NATO ettenihutatud pataljoniga ja Eestis on niikuinii püsivalt üle 2000 liitlaste võitleja," lisas ta.

Kaitseminister rõhutas ka, et Eesti kaitsejõud harjutavad pidevalt seda, kuidas võimalikult palju liitlasi Eestisse integreerida, sealhulgas Eesti kaitseks mõeldud Briti brigaad.

"Sest igal juhul, kui peaks olema reaalne konflikt, siis ka seesama üks brigaad ei ole piisav, vaid me vajame rohkem liitlasi. Meil on vaja reaalselt läbi harjutada ja teha koostööd liitlastega vastavalt kaitseplaanile selleks, kuidas liitlased meile jõuavad. Loomulikult me tegeleme iga päev ka sellega, et saada ettesaadetud varustust, ettesaadetud moona võimalikult palju Eestisse," rääkis Pevkur.

Küsimusele, kas liitlaste brigaadi alaline kohalolek ei sunniks Eestit rohkem mõtlema sellele, kuidas kriisiolukorras suurema hulga liitlaste üksustega toime tulla, vastas Pevkur: "No konfliktiolukord on rahuajast erinev. Veel kord, alaline brigaad Eestis tähendaks seda, et sa pead kogu taristu üles ehitama, sa pead loomulikult looma oluliselt suuremad harjutusalad. Siis me peaksime rääkima sellest, et keskpolügooni on vaja laiendada, peaksime rääkima sellest, et on vaja uusi harjutusalasid luua. Me ei ole seda täna planeerinud. Me oleme planeerinud ju Nursipalu, keskpolügooni ja Soodla – need on need arendused."

Viitele, et erinevalt Eestist on Läti ja Leedu otsustanud paigutada liitlaste brigaadi oma pinnale alaliselt, vastas Pevkur: "Eks igal riigil on omad tunded ja arvamused, aga veel kord: me tegelikult vaatame ju ka kaitsevaatest kolme Balti riiki ühise operatsioonialana, mis ongi mõistlik ja vajalik – seda nii õhukaitses, seda nii maadomeenis, merel. Balti riikide ühine koostoimimine on vältimatu. Ja kui vaadata seda, et lätlased on rajamas rohkem kui 25 000 hektari suurust harjutusala Lõuna-Lätti, siis nende võimalused kindlasti on ka suuremad. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole täna valmis arutama seda, kas me oleksime valmis veel ühe kaks korda suurema Nursipalu tegema."

"Veel kord ma eelistan seda, et kui meil on oma maksumaksja vahendid kaitsesse minemas, siis me eelkõige keskendume sellele, mis on sõjaliselt Eestile vajalik, eelkõige laskemoon, meie enda uued võimekused – see on kindlasti ka Eesti maksumaksja vahendite kasutamise vaatest olulisem," rõhutas minister.

Pevkur ütles ka, et selline valik on tehtud koostöös kaitseväega ning kaitseväe juhataja soovitus on olnud keskenduda pigem oma kaitsevõime arendamisele. "Sest see on kõige kiirem vägi, kes meil on alates kaitseliidust ja lõpetades meie esimese ja teise jalaväebrigaadiga. See on see, mida me arendame, see on see, kus me tahame, et meie meestel, meie võitlejatel oleks väga hea relvastus, väga hea turvavarustus."

"Seniks aga arvestame sellega, et liitlased käivad siin ja harjutavad ja meie harjutame nendega koos," lõpetas kaitseminister Pevkur.