"Väga selge punane joon, mis jookseb läbi kogu selle (Ukrainat käsitleva - toim.) paragrahvi on see, et Ukrainast saab NATO liige. Kohtumise üks oluline saavutus on ka see, et see teema räägiti läbi ja see sai ka liidritele omaseks," rääkis Luik esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Ta tõi näitena Ameerika Ühendriikide presidendi ja riikliku julgeoleku nõuniku, kes varem olid Ukraina liikmesusperspektiivi suhtes kahtlevad, kuid pärast Vilniust on öelnud, et Ukrainast saab NATO liige ja selle üle enam ei arutleta.

"Minus arust see tõi kaasa muutuse riigipeade psühholoogias, arusaamises. Minu hinnang on, et liigume õigel teel," rõhutas Luik.

Tema sõnul on see muutus tulnud viimase kuu jooksul, et NATO-s üldse ollakse avatud küsimusele Ukrainast kui tulevasest liikmest. "Nägime, kui skeptilised ja murelikud oldi varem," lisas Luik.

Suursaadiku sõnul on NATO liikmesriikide vaated Ukraina liikmesuse küsimuses endiselt erinevad, aga praegu liigutakse alliansis konsensuse tekkimise suunas.

"Samm-sammult liigume selles suunas edasi – täna kirjutavad sellest mõttekodalased ja ajakirjanikud, räägivad USA kongressi liikmed – Ukraina NATO-sse kuulumine saab loomulikuks teemaks," kirjeldas.

Selle arutelu põhjalikkuse ning seetõttu aeglase kulgemise tingib ka asjaolu, et jutt on sisuliselt Euroopa sõjajärgsest julgeolekusüsteemist, rõhutas Luik. Ja see tähendab ka USA antavaid julgeolekugarantiisid, sealhulgas tuumagarantiide andmist.

Luik meenutas ka Eesti liikmeks kutsumisele eelnenud NATO tippkohtumiste kommünikeesid, kus ka Balti riikide kohta öeldu oli "erakordselt hämar".

"Aga 2002. aastal, kui oli sobiv hetk, siis tundus see korraga loomulik otsus kõigi jaoks (Eesti, Läti ja Leedu liikmeks kutsuda - toim.)," rääkis ta.

Eesti diplomaat tõi esile, et kohtumise lõppkommünikees on öeldud, et Ukraina tulevik on NATO-s ning loetles kolm põhilubadust, mis Vilniuse tippkohtumise lõppdokumendis Ukrainale anti.

Kõigepealt lubas NATO anda Ukrainale mittesurmavat abi, kusjuures relva-abi jätkavad liikmesriigid oma vahenditest. Teiseks loodi kõrgema taseme poliitiline kogu, Ukraina-NATO Nõukogu, kus kõik riigid võrdsena laua taga.

Kolmandaks oli kommünikees Ukraina NATO-sse pääsemist puudutav osa, mille sõnastamine oli Luige sõnul kõige keerulisem, kuna 31 liitlase seisukohad olid "väga harali – oli neid, kes ei arvanud, seda üldse peaks käsitlema".

"Minu arust on need head tulemused. Kas need oleks võinud paremad olla? Kui Eesti oleks saanud kirjutada kõik dokumendid – kindlasti," märkis ta, kuid rõhutas, et kommünikee pidi saama kõiki liikmesriikide heakskiidu.

Luik viitas ka sellele, et kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli oma esimeses reaktsioonis väga kriitiline, siis juba järgmisel päeval ta täpsustas oma seisukohti ja võttis palju rahulikuma ja asjalikuma tooni. Sama tegid ka teised Ukraina diplomaadid ja ka välisminister Dmõtro Kuleba.

"Sellelt pinnalt saab väga lihtsasti edasi minna ja see annab ukrainlastele rahuliku tee hetkeks kui sõda lõppenud. Ka reforme, mida on vaja teha, saab teha ka sõja ajal – need puudutavad seadusandlust, demokraatiat, sõjaväe tsiviiljuhtimist jne. Usun, et siin ei saa olema midagi ülejõukäivat. See saab olema lühem ja lihtsam kui Euroopa Liidu liikmestaatuse saavutamine," rääkis Luik.

Kinnitatud kaitseplaanid muudavad abi saabumise kiiremaks ja automaatsemaks

Rääkides sellest, mis Vilniuse tippkohtumisel oli Eesti jaoks kõige olulisem, tõi Luik välja regionaalsete kaitseplaanide kinnitamise.

Suursaadik tunnistas, et täieliku arusaamise selliste plaanide koostamise vajalikkusest tõi liitlastele alles Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas. Kui Madridi tippkohtumisel aasta tagasi lepiti kokku eelpaigutatud kaitse põhimõtteliselt, siis nüüd kirjutati see dokumentidesse.

"See on meie jaoks ülioluline teema," rõhutas Luik. Ta selgitas, et need plaanid ei puuduta ainult vägede liikumist, vaid seal on kajastatud ka muud sellega kaasnevad aspektid nagu staapide toimine, käsuliinid, õiguslikud küsimused – rida samme, mis annavad sõjaväelastele suurema selguse ja mis ütlevad, kuidas kaitseoperatsioone edasi viia.

"Ma ei saa minna detailidesse, aga üks, mis igalt poolt läbi jookseb, on reageerimise kiirus ja automaatsus, mis meie jaoks on eriti oluline. Sellega on päris palju tegeldud ja liitlased saavad ka sellest aru. Usun, et oleme õigel teel," rõhutas ta.

Kommenteerides Eesti erinevat tegutsemist võrreldes Läti ja Leeduga, mis on kutsunud liitlasi oma brigaadi alaliselt kohal hoidma, meenutas Luik, et Madridi tippkohtumise dokumendid ei sätesta iseenesest, et idatiiva igas riigis oleks NATO brigaad.

"Eesti kontseptsioon lähtub sellest, et alalise brigaadi korral läheb suur  osa kaitsekulutustest kasarmute, ladude jm rajamiseks. Meie kontseptsioon keskendub sellele, et millegi betooni valamise asemel peame ostma endale täiendavalt relvastust, õhutõrjet, rakette," rääkis ta ning viitas, et selline on olnud ka Eesti kaitseväelaste eksperthinnang.

Eesti ja Suurbritannia koostöö keskendub just kiirele reageerimisele, mis annab võimaluse kiireks vastulöögiks. Lisaks on meil praegugi liitlasvägesid nii Tapal kui ka mujal ning brittide kõrval on Eestis ka prantslased, ameeriklased ja muude riikide sõjaväelased, meenutas Luik.

"Me ei saa ette kujutada, et Lätis ja Leedus on nüüd kohal mingid hirmsad jõud ja meil mitte. Meil siin on ka piisvalt jõude," märkis ta.

Suursaadik tõi esile, et kiirreageerimise korral on oluline, et osa abivägede sõdimiseks vajalikke komponente oleks kohapeal – kui mehi saab kiiresti kohale tuua, siis relvad ja tehnika võiks juba siin olla.

Saates oli juttu ka Türgi ja selle presidendi tegutsemisest, Venemaa siseolukorrast ja tuumarelvadest, Prigožini mässust.

Jüri Luike intervjueeris Peeter Kaldre.