Praegu kasvab Selija polügooniks kavandataval alal veel mets, kuid juba õige pea plaanitakse hakata seda maha võtma. Juriidilised takistused peaks nüüd, mil valitsuse ja ka parlamendi otsused tehtud, olema möödas.

"Praegu on alanud esimese järgu taristu projekteerimine – lasketiirud, harjutusväljakud ja muu polügooni põhiosa. Ehitada tuleb ka telkimisväljakud ja luua teised mobiilsed lahendused, et üksused saaksid kohale tulla ja hakata harjutusvälja kasutama. Ehitamiseni jõuame tõenäoliselt järgmisel aastal," rääkis Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Janis Garizons.

Lätlastel on väga kiire, sest Adaži kompleks, kus ka eestlased palju harjutanud, on täis. Samas suureneb Lätis paiknevate teiste NATO riikide sõjaväelaste arv – Kanada ja Itaalia ongi juba täiendavast toetusest teatanud – ning hädasti on vaja paiknemis- ja harjutamiskohta. Et Lätis loodi taas kaitseteenistus, suureneb ka oma sõjaväelaste hulk.

Selija polügooni suuruseks kujuneb 25 600 hektarit ja seal saab tulevikus läbi viia täismahus õhukaitseõppusi. Polügoon jääb kahe suure – Aizkraukle ja Jekabpilsi omavalitsuse piirialale, ka Leedu on väga lähedal.

Leedu parlamendi liikmed on huvitunud, kas ja kui palju saaks leedulased uue polügooniga arvestada, kuid oma uut harjutusala vajavad ja seda ka rajavad siiski kõik Balti riigid.

"Selija kindlasti ei suuda asendada Nursipalu. Üks on kaugus meist – see on ju Lõuna-Lätis. Ja logistiliselt oleks võimatu kõiki laskeharjutusi siin läbi viia. Ja mis on kõige olulisem, ikkagi manöövrid," sõnas Lätis viibinud Eesti kaitseminister Hanno Pevkur.

Lätigi mõtleb Selija polügooni luues eelkõige enda vajadustele. Harjutusväljade loomise kogemusi on lätlastel juba päris palju.

"Kokku oleme 2015. aastast alates rajanud neli uut polügooni. Adaži kompleksi laiendasime 8000 hektarilt 14 000 hektarini. Selle aja jooksul oleme pidanud
päris palju kasutama ka eramaad. Nii et meil on päris suured kogemused ses vallas," ütles Garizons.

"Läti on väga hõredalt asustatud. Ja on võimalik Lätimaa pealt leida 26 000 hektarit pinda, kus pole praktiliselt eraomanikke, vaid on riigimets. Nii et selle võrra on kindlasti siin lihtsam. Aga fakt on see, et siia rajatav harjutusala on ligi kolm korda suurem Nursipalust," ütles Pevkur.

Selija polügooni peaks saama kasutada juba ülejärgmisel aastal.