Lone küla on üks lähemaid asustatud punkte uuele polügoonile. Aga kui vaadata kaarti, siis on polügooni alguseni suurte metsade vahel sealt ikka väga palju maad minna. Nii et nagu see küla, on ka teised külad sellest polügoonist eraldi ja kohalikke inimesi ei tohiks selle loomine väga palju mõjutada. Leedu piirini jääb sealt vaid 15 kilomeetrit.

Ligi 26 000 hektari suurusest polügooni alast moodustab eramaa vaid 1000 hektarit, omavalitsuste ala veelgi vähem – vaid 31. Suurema osa moodustab riigimets. Seimi otsus lubab seada servituuti, et metsalangetusega kiiremini alustada.

Üks umbes kümmekonnast eraomanikust, kel tuleb oma majast ja maast loobuda, on jahimeeste klubi Gambija. Kuid püsielanikke seal pole.

"Meie jahimeestel on see koht juba paarkümmend aastat. Meie keskus on unikaalne, sest see on esimene Lätis ehitatud jahimeeste maja. Otsime nüüd, kuhu ümber kolida. Praegu on alanud omandi võõrandamine. Hindamise järel selgub, milliseks kujuneb kompensatsioon," rääkis Gambija juhatuse liige Zigmunds Avens.

Kuigi külad jäävad loodavast polügoonist kilomeetrite kaugusele, võib müra ja tihedam liiklus siiski kohalikku elu mõjutada. Jekabpilsi omavalitsuse juhtide sõnul on aga plusse rohkem ja riigi kaitsevajadusi mõistetakse hästi.

"Loomulikult pole kellelgi mingit soovi oma kinnistust loobuda. Kuid nii kohalikud elanikud kui ka jahimeeste klubid mõistavad, et tegu pole lihtsalt kaitseministeeriumi sooviga. See on hädavajalik, kindlustamaks meie riigi julgeolekut. Seal, kuhu rajatakse polügooni elamiskompleks, saab olema tuhandeid kaitseväelasi, kel on vaja käia juuksuris ja teha muid tavatoiminguid. Selleks vajatakse kauplusi, erinevaid teenuseid, toidukohti, kohvikuid, puhkekohti," rääkis Jekabpilsi omavalitsuse volikogu esimees Raivis Ragainis.

"Nii elanike kui ka omavalitsuste suhtumine on olnud väga hea," sõnas Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Janis Garizons.

Omavalitsused tahaks kaitseministeeriumilt juba kiiremini täpsemat teavet, et oma arengut kavandada. Tunda on isegi konkurentsi – kas vajalikke teenuseid saama sõidetakse Riiga või õnnestub neid pakkuda kohapeal.

"Tahaksime juba teada, kui palju siia inimesi tuleb, milliseks kujuneb teedevõrk ja millised koolid peame lastele tagama," ütles Ragainis.