"Läti kaitseväe arvuline koosseis on praegu selline: kutselises armees on umbes 7000 sõjaväelast, Zemessardze (Maakaitse) on olnud edukas ja seal on üle 10 000 aktiivse maakaitsja, aktiivses reservis on 6000 ja pikaajalises reservis 30 000 inimest. Nii on olukord arvudest rääkides. Hangime palju uut relvastust. 24 suunast kolm kõige tähtsamat suunda on õhutõrje, laevatõrjesüsteemid ja pika laskeulatusega raketisüsteemid," selgitas Läti kaitseväe komandör kindralleitnant Leonids Kalninš.

Kõige tuntum osa Läti kaitsetööstusest on Patria soomukid – metallifirmad valmistavad nende detaile ja masinad pannakse Lätis kokku. Nii luuakse eeldused kriisiajal rohkem ise hakkama saada ja suunatakse osa investeeringuraha tagasi oma majandusse.

Üle kümne Läti ettevõtte on saatnud varustust ja tehnikat ka Ukrainasse. Eriti vajatakse seal maastikusõidukeid ja platvorme ning rattaid, millega rasketes tingimustes liikuda. USA firmale kuuluvas Marupe droonitehases oli küll hiljuti tulekahju, kuid ettevõte jätkab tööd.

"Oleme alustanud ka kergrelvade laskemoona tootmist kohapeal," sõnas Kalninš.

"Loodan, et kaitseministeerium esitab uue kaitsetööstuse seaduse eelnõu, mille saaks parlament läbi vaadata ja vastu võtta. See aitaks meie sõjatööstuse arengule kindlasti kaasa," ütles Läti seimi kaitse-, siseasjade ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raimonds Bergmanis.

Ukraina sõda on oluliselt muutnud Läti kaitseväe tulevikuplaane. Pikka aega leiti, et mudel – kutseline armee pluss vabatahtlik Zemessardze – on Läti jaoks kõige parem variant. Nüüd üritatakse ellu puhuda kaitseteenistust. Tõsi, esialgu algab see vabatahtlikuna, kuid hiljem muutub kohustuslikuks.

Kuid selles küsimuses on ka eriarvamusi armeejuhtide ja poliitikute vahel. Poliitikud tahaks liberaalsemat varianti, kus on palju ka alternatiivteenistuse võimalusi, kaitseväelased pooldavad rohkem seda, et teenistus oleks ühetaoline kõigile.

Kui seim seaduse lõpuks vastu võtab, kutsutakse aasta teisel poolel teenistusse esimesed 300 vabatahtlikku. See võib tunduda vähe, kuid Läti kaitseteenistuse mudel ei tähendagi, et kutsutakse kõiki ja kohe.

"Läti kaitseteenistuse mudel sarnanes algul Soome süsteemile. Nüüdseks, tundub mulle, on meie nägemus pigem selline nagu Rootsis. Soomes on teenistusse kutsutavate inimeste hulk väga suur. Rootsis on see aga oluliselt väiksem," selgitas Bergmanis.

"Plaanime teenistusse kutsuda 1500 kuni 2000 meest aastas, kuid täpne arv sõltub meie vajadusest. Kui meil on mõnel aastal vaja 1000 inimest, siis nii palju ka ajateenistusse kutsume. Ei pea 2000 kutsuma. Eesmärk on kaasata täpselt nii palju, et meie tegutsemisvõime oleks tagatud. Meie mõte pole värvata kõiki Läti inimesi, kel teatud aastal täitub vastav vanus," rääkis kindralleitnant Leonids Kalninš.

Lätis Adažis asub praegu Baltimaade suurim polügoon, kus tihti harjutavad ka Eesti kaitseväelased. Aizkraukle ja Jekabpilsi omavalitsusse Leedu piiri lähedal tuleb aga täiesti uus, Selija polügoon, mis on kordades suurem kui Adaži. Kokku tuleb selle suurus 25 600 hektarit.

Nursipalu-taolisi ehk kohalikke elanikke puudutavaid probleeme on Selijas avalikkuseni jõudnud vähem, sest harjutusvälja suurest maa-alast vaid pisut üle 1000 hektari moodustab eramaa, ülejäänu on peamiselt riigimets. Kohalikud mõistavad, et polügoon pakub võimalusi ka uute töökohtade loomiseks.

Väiksemaid polügoone on Lätis ka – Aluksne, Skrunda ja Augšdaugava omavalitsuses.

"Arendame Selija polügooni väga jõudsalt. Meil on head suhted kohalike elanikega, kes asuvad harjutusvälja lähedal. Vajame uut polügooni väga, et võimaldada treeninguvõimalusi ka suurematele üksustele kui pataljon, mis on praegu sobiv Adaži polügooni jaoks. Loomulikult saab uus treeningupaik olema rahvusvaheline, nii et kutsume lahkelt ka eestlasi seda polügooni kasutama," ütles Kalninš.

"Kindlasti saab see olema suurim polügoon mitte ainult Balti riikides, vaid kogu Euroopa idaosas. See loob head eeldused mitte ainult meile, vaid ka partneritele, nagu praegugi, kui Adaži polügoonil käivad tihti harjutamas Eesti ja Leedu kaitseväelased. Usun, et uue harjutusvälja suurus pakub ka kaugematele Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidele võimalusi tulla siia harjutama," rääkis Bergmanis.