Eelnõu väljatöötamiskavatsuses toob ministeerium maksu arvestamiseks välja kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt sõiduki keskkonnamõjust selle tootmisel, tarbimisel ja utiliseerimisel ning teine kitsamalt, keskendudes vaid CO2 heitele sõiduki kasutamise ajal.

Vanemate autode eest tasutav maks oleks väljatöötamiskavatsuse järgi väiksem, et soodustada autode lõpuni kasutamist ning et autod oleksid kättesaadavad ka neile, kes ei saa endale säästlikumaid sõidukeid lubada.

Võimsuse järgi arvutades oleks väiksema võimsusega ehk vähem saastaval autol väiksem maks. Registreerimismaks tasutakse esmasel kandel liiklusregistrisse või esimesel omanikuvahetusel Eestis. Selle eesmärk ennekõike autode ostmise pidurdamine ja säästlikumate autode eelistamine.

Maks on sõidukipõhine, ehk mitme sõiduki omanikul tuleb maksta nende kõige eest. Lisaks registreerimismaksu tuleks tasuda maksu kehtima hakkamise järgselt ehk peale 1. juulit 2024 kõigilt Eestisse toodud sõidukitelt kui ka sõidukitelt, mis Eestis maksu kehtima hakkamise järgselt esmakordselt omanikku vahetavad. Kui sõidukilt on Eestis registreerimistasu juba makstud, seda rohkem maksma ei pea.

Täpsemalt on rahandusministeerium välja käinud kaks alternatiivi, kuidas võiks autosid tulevikus maksustada. Nende kahe alternatiivi vahel võiks rahandusministeeriumi hinnangul lähema kuu aja jooksul valida. Kumbki mudel peaks tooma eelarvesse 120 miljonit eurot aastas.

Esimese mudeli ehk laia mudeli puhul kasutab registreerimismaksu komponentidena CO2 ja sõiduki tühimassi ning vanust; aastamaksu puhul mootori võimsust (kilovattides), tühimassi ja vanust. Mõlemal juhul lisandub baasosa. Vanuse komponent vähendab teiste komponentide väärtust, nii et viimaks üle 20-aastaste sõidukite registreerimisel tuleb tasuda vaid baasosa ehk 300 eurot.

Registreerimismaks leitakse sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele lisandub baasosa.

Aastamaks leitakse sõiduki võimsuse, tühimassi ja vanuse põhjal, millele lisatakse baasosa. Ka siin vanuse komponent vähendab aastatasu, nii et üle 20-aastaste sõidukite eest tuleks tasuda vaid baasosa ehk 30 eurot aastas,

Teine välja pakutud mudel ehk kitsam mudel keskenduks just rohkem CO2 heite vähendamisele ja maksustaks vähem elektriautosid. Selles pakutavas variatsioonis oleks maksubaasiks ainult heide, aga samuti väheneks vastavalt sõiduki vanusele.

Sõiduki registreerimisel tuleks tasuda baasosa 300 eurot, millele lisanduks CO2 tasu alates heitme tasemest 95 g/km ning kasvaks ühtlaselt progresseeruvalt kuni tasemeni CO2 200 g/km. Maksumäära baastase on 0 eurot CO2 g/km kohta ning maksimumtase on 15 eurot CO2 g/km kohta.

N1 kategooria sõiduketele oleks analoogne maksumäärade progressioon, alguspunktiga 147 g/km.

Aastamaks lähtub sarnasest loogikast ja valikukohtadest ning on selles variandis disainitud analoogselt registreerimismaksuga, kuid tulenevalt palju suuremast maksubaasist ja jooksvast iseloomust on 10 korda väiksemate määradega.

Sarnaselt mudeliga A rakendatakse mudelis B vanusekoefitsienti nii registreerimis- kui aastamaksu puhul, regressioon on sama ehk siis üle 20 aasta vanuste autode omanikud peaksid iga-aastaselt maksma vaid baasosa ehk 30 eurot.

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on Eesti üks väheseid riike, kus automaks puudub, kuid sõidukite arv teedel aina kasvab. "Meie laiem eesmärk on autostumist, eeskätt linnades, vähendada ja liikuda puhtama sõidukipargi poole. Igal sõidukil on oma jalajälg keskkonnas ja seega hakkab maks kehtima kõikidele sõidukitele. Keskkonnamõju me ainult aktsiisipoliitikaga ei vähenda, vaid tarvis on eraldi maksu," sõnas ta. 

Aastamaksuga maksustatakse auto omamist, et motiveerida inimesi oma sõidukipargi suurust ja võimsust üle vaatama ning võimalusel eelistama keskkonnasõbralikumat ja väiksemate kuludega autot. "Samuti loodame aastamaksuga lahendada probleemi looduses ja kortermajade parklates seisvate romudega. Tahaksime jõuda sellise maksumudelini, mis paneks inimesed oma romud kokku korjama ja nõuetekohaselt lammutama," sõnas minister.

Täpsed maksustamise põhimõtted paneb rahandusministeerium paika eelnõu väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside põhjal. Selle alusel valminud eelnõuga tuleb ministeerium välja sügisel.

Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest. Edaspidi peaks praeguse kava kohaselt automaksu hakkama tasuma iga aasta veebruari keskel.

Rahandusministeeriumi hinnangul väheneks Eesti autopark ühe kuni kahe protsendi võrra ja nii automaksul kui ka registreerimismaksul suurt mõju autode omamisele kui ka läbisõidule ei ole.

Maksu tuleb tasuda registreeritud sõiduki omanikel, sealhulgas ka masinatel, mis on kas müüdud või hävinud, kuid mis jätkuvalt on registri andmetel inimese nimel. Rahandusministri sõnul on võimalik enne 2004. aastat hävinud sõidukid taotluse alusel registrist eemaldada, kuid hiljem kaduma läinutega head lahendust veel ei ole.

Rahandusministeerium plaanib fantoomautode omanikele maksu kehtima hakkamisest anda kaks aastat asjade korda tegemiseks, kuid häid vastuseid veel ei ole, mis juhtub nendega, kes seda ei tee või kellel see ei õnnestu. Praeguse kava kohaselt peaksid nad hakkama automaksu tasuma.

Maksu hakkab koguma maksuamet, mis rahandusministeeriumi hinnangul võiks vajalikud arendused järgmiseks aastaks valmis jõuda. Kui sõiduk registreeritakse aasta keskel, siis sellelt tuleb maksu maksta proportsionaalselt ülejäänud aasta eest.

Maks hõlmab kõiki kuni 3500 kg kaaluvaid M1, M1G sõiduautosid ja N1 ja N1G kategooriasse kuuluvaid kaubikud ning L3e–L7e kategooriate sõidukeid (mootorrattad, mopeedautod jne). Mootorrataste ja mopeedautodelt kava kohaselt registreerimisel maksu ei küsitaks, küll tuleks neilt aastamaksu makstas.

Maksu ei pea tasuma tähistatud alarmsõidukitelt ja kaitseväe musta numbrimärgiga autodelt, mida ei ole liiklusregistris.