Automaksu variante on nüüd kaks – lai ja kitsas. Miks neid üldse kaks on? Ja kui ma vaatan näidisarvutuste tabelit, siis mulle tundub, et ilmselgelt CO2 põhise variandi järgi me maksaks vähem.

Neid variante ongi sellepärast kaks, et oleks meil see debatt ja arutelu ja see võrdlusmoment, et sõltuvalt sellest, mille me arvestuse aluseks võtame, kas ainult CO2 või CO2 ja näiteks massikompnendi, siis kuidas see maks kujuneb.

Miks me seda teeme, on see, et autostumist vähendada eeskätt linnas, liikuda säästvama liikuvuse poole, et meie autopark muutuks keskkonnasõbralikumaks ja tegeleda ka romusõidukitega. Et neid eesmärke täita, on erinevaid parameetreid, mis võib-olla aitavad üht- või teistpidi neile eesmärkidele lähemale. Me oleme need välja pakkunud selleks, et koos nende üle arutleda. See on ka selle väljatöötamiskavatsuse mõte.

Eestis elavad paljud inimesed maal ja meil on hajaasustus, seetõttu neile on auto vältimatu. Kumb variant maainimesi rohkem säästaks?

Selle teemaga oleme tegelenud ka ja see on mõlemal ühtemoodi. Tegelikult oleme sisse toonud selle vanuse komponendi, et mitte niivõrd võrrelda maad ja linna, vaid tegelikult meie inimesed on erineva ostujõu ja maksevõimega. Eeldus on see, et kui inimesel on väiksemad sissetulekud, siis ta ilmselt on saanud endale lubada odavamat ja seega ka ilmselt vanemat autot.

Mõlemas mudelis me oleme sisse toonud selle võimaluse, et alates viiest kuni 15. aastani auto vananedes see maks langeb, sest see auto on juba oma keskkonnakahju suuresti ära tekitanud tootmisega ja teisalt, et just väiksema sissetulekuga inimesed, kellel on vanemad autod, kellel pole kohe võimalik minna uut ja säästlikku osta, saavad oma vajalikud sõidud tehtud nii linnas kui ka maal.

Mina sõidaks hea meelega ühistranspordiga, eriti talvel, aga bussid ei käi. Kas te pole mõelnud, et kui me räägime sellest, et oleks vähem autosid, siis kõigepealt peaks olema võimalik ühistranspordiga näiteks Tallinna ja Tartu vahet juba piisavalt sõita, ma ei hakka üldse rääkimagi, et 20.30 pole võimalik Paidest enam Tallinna ega Tartusse sõita? Siis on ka autosid vähem.

Mõlema asjaga tuleb tegeleda. Eeskätt on autode vähendamise soov meil linnas ehk panna inimesi mõtlema, kas ma ostan auto või mitte. Aga on vaja tegeleda ka ühistranspordiga. Tänane valitsus on öelnud, et ta liikumisreformiga ka tegeleb ja neid asju tehakse paralleelselt. Minu ülesanne on tegeleda automaksuga, regionaalminister ja kliimaminister tegelevad ühistranspordi poolega laiemalt.

Paljud inimesed on mulle öelnud, et kui automaks tähendaks seda, et nad konkreetselt näevad, et selle raha eest parandatakse teid, siis nad saaksid sellest aru. Kas see on nii või läheb see üldisesse katlasse?

Mida rohkem me riigieelarves tulusid ja kulusid kokku kirjutame, seda väiksem otsustusruum meil lõpuks on, mida ühel valitsusel või antud ajahetkel on parasjagu õige või vajalik teha. Ma arvan, et me neid riigieelarve kulusid oleme juba väga palju erinevateks toetusteks ja kindlateks meetmeteks kinni kirjutanud. Ehk mõistlikum tava on ikkagi see, et jah, meil laekuvad maksud ja siis me antud hetkel otsustame, mis parasjagu nende eest vaja teha on.

Aga selge, et ka selle valitsuse üks prioriteet on keskkonnateemadega tegeleda. Sinna kuulub lisaks autode maksustamisele ehk nende vähendamisele ja keskkonnasõbralikuks muutmisele ka säästvad liikumisviisid, olgu need siis rongid – mõne aasta pärast meil tuleb kümme uut rongi –, olgu see trammiteede ehitus, ühistranspordi parendamine. See kõik on meil töös.

Kui palju te ise hakkate maksma automaksu ja kumba varianti kodanikuna eelistate?

Ma lõpuni ei ole välja arvutanud. Minult on täna seda juba küsitud. Mul on ka üks hobiauto registris ja selle maksu ma juba tean. Ma teise auto maksu ei ole arvutanud, aga olen valmis seda maksma. /.../ Ma arvan, et ju see aastamaksuna 150 euro kanti jääb ja mu hobiautol, mis on 63 aastat vana, ma maksan 30 eurot. See on ka oluline teada, et üle 20 aasta vanused autod maksavad 30 eurot. See on just tehtud selleks, et nad on nii vanad ja omad põhjused seal on.