Eesti 200 tahab automaksu kujundamist keskkonnamaksuks
Erakond Eesti 200 soovib kavandatava automaksu kujundamist selliseks, et see tegeleks peamiselt keskkonnaprobleemidega, mitte ei oleks varamaks, ütles riigikogu majanduskomisjoni liige ja Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Toomas Uibo. Seetõttu ei toeta ka Eesti 200 praegust, rahandusminister Mart Võrklaeva esitatud automaksu kava, lisas ta.
Uibo kinnitas, et Eesti 200 ei toeta automaksu kui varamaksu ning tema erakonna vaates oleks see selgelt maks, mis suunab inimesi keskkonnasäästlikumate sõidukite kasutamise suunas. "See on selle maksu peamine mõte meie vaatest ja hea meel on tõdeda, et ka kliimaminister (reformierakondlane Kristen Michal – toim.) seda toetab ja tuli välja ka oma ettepanekutega, milles meie arvates on mitmeid häid variante, kuidas seda maksu disainida. Me tõesti peame lahendama probleemi, et meie autopargi saastavus ja autostumine väheneks," rääkis Uibo esmaspäeval ERR-ile.
Tema kinnitusel ei ole koalitsioonil siiski eriarvamusi selle suhtes, kas automaks peaks tulema või mitte: "See on koalitsioonilepingus kokku lepitud, et see tuleb. Aga kokku lepitud ei ole detailides, milline see täpselt olema saab."
Uibo rääkis ka, et esmaspäeval oli koos koalitsioonierakondade esindajatest moodustatud töörühm, mis automaksu kehtestamist ette valmistab ning koosolekul osales ka rahandusminister Võrklaev (Reformierakond).
"Rahandusministri [esitatud mautomaksu kehtestamise] väljatöötamiskavatsuses on väga-väga mitmeid muresid meie jaoks ja täna oli ka koalitsioonipartnerite väga hea arutelu. Nii et neid probleeme ja muresid me täna lahkame. Aga jah, sellisel kujul nagu, nagu täna see on välja pakutud, et seda, seda me hetkel küll tõesti ei toeta," rõhutas ta.
Võrklaeva pakutud kavaga, milles kehtestataks autodele nii aastamaks kui ühekordne registreerimismaks, kogutaks riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Samas Eesti 200 on teatanud, et pooldaks ainult registreerimismaksu, mis aga tähendab, et nii suure summa kogumine muutuks keeruliseks. Uibo ei öelnud, kuidas seda probleemi Eesti 200 hinnangul võiks lahendada.
"Meie põhiline eesmärk, kui me üldse räägime automaksu kehtestamisest, on ikkagi keskkonnateema, keskkonna aspekt. Meil on probleem sellega, et meie autopark on üks Euroopa kõige saastavamaid. Aastaks 2030 võib tekkida meil olukord, kus me hakkame maksma saastetrahve, sest me ei vasta kokku lepitud saastekogustele. Riigil on vaja ära lahendada ülesanne, kuidas me pääseksime sellistest trahvidest," rääkis ta viidates Euroopa Liidu võimalikele sanktsioonidele.
"Kui palju kavandatav automaks riigile peaks sisse tooma, eks see on selline arvutuslik tulemus. Me kindlasti soovime saada täpsemaid numbreid. Selge see, et siin tuleb seda teemat edasi arutada ja partnerid leidsid, et kindlasti ainult sellest arutelust ei piisanud praegu ja saame uuesti kokku. Rahandusminister võttis ka meie sellelt koosolekult kaasa ja me väga loodame, et liigume üksteisele lähemale. See on väga hea demokraatlik protsess," ütles Uibo.
Eesti 200 esindaja ütles ka, et ootab ministrilt ettepanekuid, kuidas lahendada niinimetatud fantoomautode probleem, ehk tagada see, et registris seisvad, kuid ammu kasutusest maas autode omanikke ei hakataks maksustama.
Uibo kinnitas siiski, et arutelud automaksu üle ei ole ummikus: "Ei, ma ei arva, et see on ummikusse jõudnud. Ma arvan, et see on väga hea debatt, mis käibki igasuguste selliste protsesside väljatöötamise juurde ja see on igati normaalne, et meil on eriarvamusi. Ja on ka igati normaalne, et lõpuks leitakse ühine arusaam, kuidas automaks kõige paremini Eestit aitab. See on ju see, mida me, mida me koos lahendame."
Toimetaja: Mait Ots