Kolmapäeval käis rahandusministeerium välja autode maksustamise ettepanekud, mille kohaselt auto esmaregistreerimisel Eestis tuleks tasuda auto registreerimistasu, mis auto vanuse kasvades väheneks, langedes üle 20-aastaste autode puhul 300 eurole. Keit Kasemetsa sõnul oleks selline tasu vähendamine viga.

"Keskkonnale on muidugi hea, kui autot kasutatakse võimalikult kaua. Ei pea ostma uut, võib osta kasutatud. Aga ei keskkonna ega Eesti huvides pole mitte kuidagi maksustada kasutatud esmaregistreeritud autosid madalama maksuga kui uusi," ütles Kasemets sotsiaalmeedias.

"Tuleb arvestada, et Eestis on Euroopa Liidu üks kõige vanemaid autoparke ja ei ole mingit põhjust, miks vanu autosid, näiteks 20 aastat vana Audit, mida näidetes on kasutatud, peaks Eestisse juurde tooma. Kasutame neid autosid, mis uutena või pigem uutena on Eestisse toodud," lisas kliimaministeeriumi kantsler.

Kui rahandusministeeriumi välja pakutud autode maksustamise kahest mudelist üks nägi ka ette, et elektriautode omanikud peaksid oluliselt enam automaksu tasuma hakkama, näiteks 115 000 eurot maksva Porsche Taycani 4S Elekter eest tuleks esmaregistreerimisel maksta 1000 eurot ja esimesel viiel aastal aastamaksu 240 eurot, siis Kasemetsa hinnangul vähendab selline maksustamine elektriautode ostmist.

"Paljud rahvusvahelised maksusoovitused ja analüüsid keskenduvad sellele, kuidas suurendada sisepõlemismootoriga autode ja elektriautode ostmise kulu erinevust. Mida soodsam on osta elektriauto, seda rohkem neid ka on," märkis Kasemets. "Eesti eesmärk peaks olema esiteks transpordisektori heite kasvu pidurdamine ja siis vähendamine. Üks esimesi eesmärke selle saavutamiseks peaks olema müüdud uute elektriautode osakaalu kasv vähemalt Euroopa Liidu keskmisele tasemele, neljalt protsendilt 15 protsendini."

Lisaks märkis Kasemets, et tema hinnangul tuleks rahandusministeeriumi välja pakutud kahest maksustamisalternatiivist eelistada seda, mis keskendub maksustamise alusena just süsinikuheitele.

"Teiste Euroopa Liidu riikide kogemus näitab, et CO2-põhine maks töötab. 21 riiki 27-st rakendavad kas CO2-põhist registreerimismaksu või kasutusmaksu. Need, kellel CO2-põhist maksu ei ole, on automaksu kehtestanud juba ammu ja pole seda reforminud. Näiteid riikidest, kes pigem hiljuti oleks kehtestanud mitte-CO2-põhise maksu, ei ole. Ka OECD järeldab oma analüüsides, et kõik riigid liiguvad CO2-põhise autode maksustamise suunas. Kui me seda ei kasutaks, läheksime tegema midagi, mida teised riigid tegid 20 või rohkem aastat tagasi ja enam ei kasuta," märkis Kasemets.

Tema sõnul on Eestis tavaks osta erakordselt saastavaid autosid ja CO2-põhine maksustamine aitaks olukorda muuta. "Meil ostetakse koos Küprose ja Lätiga kõige saastavamaid uusi autosid. 2021. aastal oli Eestis kasvuhoonegaaside emissioon 142 grammi CO2 kilomeetri kohta. Võrreldes 2020. aastaga kasvas emissioon 17,9 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 116,3 grammi CO2 kilomeetri kohta. Meile sarnaste geograafiliste ja ilmaoludega Rootsis 88,3 grammi. Seda on 60 protsenti vähem," ütles Kasemets.

"2021. aastal moodustas sõiduautode kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus umbes 61 protsenti kogu Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogusest, umbes 14 protsenti kogu Eesti energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogusest ja umbes 11 protsenti kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest," lisas ta.

Rahandusminister ei nõustu

Rahandusminister Mar Võrklaev kliimaministeeriumi kriitikaga ei nõustu ja ütleb, et rahandusministeeriumi ettepanekud ei motiveeri välisriikidest vanu autosid importima ja on loodud kompromissina, et Eesti inimesed saaksid mõistliku maksuga oma vanad autod ka maha müüa.

"Ma julgen arvata, et registreerimistasu vanematel autodel on piisavalt suur, kui vaadata nende autode reaalset väärtust. Vana autopargi siia täiendav toomine ei peaks olema tasuv tegevus. Vanu autosid me siia juurde ei soovi," ütles Võrklaev valitsuse pressikonverentsil.

"Me oleme praegu proovinud disainida seda nii, et vanade autodega on võimalik inimestel lõpuni sõita. Just inimeste sissetulekute pärast, kuna nad ei pruugi võimelised ostma endale kohe uut autot," lisas rahandusminister.

"Kuna registreerimismaks tuleb maksta ka sellisel juhul kui enne mootorsõidukimaksu jõustumist on see vana auto Eestis ja ma soovin ta maha müüa, siis esmaregistreerimisel tuleb samamoodi kanda registreerimismaks. Ja kui me tõstame selle väga kõrgeks, siis me võtame inimeselt võimaluse seda auto Eesti sees ka edasi müüa, et saada endale näiteks sissemaksu või täiendavat raha selleks, et osta uut autot," rääkis Võrklaev.

"Ehk kõik asjad on omavahel päris tihedalt seotud ja me ei tohi tekitada olukorda, et see inimene, kes sõidab täna vanema autoga, kes tahab oma elus muutust, see auto on niikuinii odavam , et me paneme ta lõksu, et ta ei saa autost lahti, et ta saaks tuua muutust esile ja osta uuem auto," sõnas Võrklaev.

Madis Kallas toetab vanemate autode soodsamat maksu

Regionaalminister Madis Kallas ütles, et tema jaoks on oluline, et vanemate autode maksud oleksid madalamad, kuid tema hinnangul tuleks maksus teha regionaalseid erisusi, nii et maapiirkondades oleks automaks madalam.

"Me teame, et maapiirkondades palgatase on madalam kui Harjumaal. Ja kui me paneme täiendavad maksukohustused maaelanikele, kellele auto on eluliselt vajalik, siis kui meil pole alternatiive tagada, siis peame arvestama sellega. Automaksu mõju saab olema suurem linnades, mis puudutab autodest loobumist või väiksematele üle minekut. Linnades on olemas parem ühistransport ja sõidujagamise teenused, aga maal neid pole," rääkis Kallas.

Kallas tõi välja ühe sihtgrupi, kellele tema sõnul tuleks praeguses VTK-s kirja panduga rohkem tähelepanu pöörata ja selleks on puudega inimesed.

"Pean silmas erisõidukeid liikumisraskustega inimestele - see osa tuleb üle vaadata. Et neid, kelle auto on ümber ehitatud ratastooli kasutamiseks, neid täiendavalt ei maksustataks või kui seda teeme, siis oleks olemas vastumeetmed, et nad saaksid kulutatud vahendid riigilt tagasi."

Rahandusministeerium käis kolmapäeval välja autode registreerimise ja iga-aastase maksustamise ettepanekud. Nende kohaselt võiks tulevikus automaks kas sõltuda sõiduki võimsusest ja kaalust või siis CO2 heitest. Esmaregistreerimine võiks maksta 300 eurost mitme tuhande euroni ja aastatasu ulatuks 30 eurost mõnesaja euroni. Vanemad autod oleksid maksustatud madalamalt.

Automaksu ettepanekutele ootab rahandusministeerium ettepanekuid sügiseni, misjärel on plaanis valitud maksustamisviis eelnõuna riigikokku saata. Kava kohaselt hakkaks automaks kehtima tuleva aasta juulist.