"Me tõenäoliselt teeme selle lähitulevikus oluliselt lihtsamaks. See eeldab võib-olla ka mõningast reeglite täpsustamist ja ka andmebaaside arendamist," ütles Michal teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", kus oli juttu väidetavalt umbes 220 000 mittekasutatava, kuid siiani registris oleva sõiduki saatusest.

Kui auto omanik siiski soov oma sõiduki juba praegu registrist kustutada, siis tuleks tal minna kas keskkonnaametisse, politsei- ja piirivalveametisse või päästeametisse kirjeldada asjaolusid ja sealt siis saada vastav dokumentatsioon, millega minna transpordiametisse, kus toimub sõiduki registrist eemaldamine, lisas minister.

Michal tunnistas, et riik ei tea täpselt, kui palju selliseid sõidukeid on, kuid teema puudutab kindlasti kümneid tuhandeid, kui mitte sadat tuhandet inimest.

"See on arvestatav osa sellest hulgast, mis on registris. Ja meie oleme küll endale võtnud selle ülesande, et kui nüüd automaksudebatt saab peetud, siis sellega koos me leiame ka lahendused, kuidas inimesed saaksid need sõidukid, mida enam ei kasutata, paari aasta jooksul lihtsustatud korras maha võtta ja et saaks selle registri romudest puhtaks ja et peatatud kandega sõidukeid enam juurde ei tekiks," rääkis ta.

"Tulevikus peaks meie eesmärk olema jõuda sinnani, et inimesed saavad nüüd, kui nendele romudele tekib reaalne maksuline hind, mis iganes see on 10-20-50 eurot, siis sellest hetkest alates inimestel tekib ka ilmselt huvi need sealt registrist maha saada. Ja selleks tuleb teha teatavad arendused ja võimaldada inimestelt võimalikult lihtsalt need sealt maha saada – kasvõi sellisel viisil, et inimene teavitabki, et see auto on hävinenud, see võetakse registrist maha ja kui peaks juhtuma, et see auto ilmub kuskil komplekssena välja või hakkab sõitma ja inimene on seda teinud automaksu mittemaksmise eesmärgil, siis ta maksab näiteks selle vahepealse aja automaksu kahekordselt kinni," kirjeldas Michal oma vaadet. Ta rõhutas, et toodud olukord on siiski lihtsalt näide.

Michal hoiduks vanemate autode soodustamisest

Michal kommenteeris ka kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa seisukohta, et vanemaid kui 20-aastaseid autosid ei peaks maksustama nii madalalt, nagu on pakkunud rahandusministeerium.

"Meie vaatest võiks ikkagi automaksu eesmärk olla eeskätt just kliimapoliitika, keskkonnapoliitika. /---/ Minu meelest disaini mõttes kindlasti ei peaks olema soodustatud vanemate autode registreerimine – seda lihtsal põhjusel, kui sa maksuga või aktsiisiga soovid mis tahes käitumist esile kutsuda, siis ära loo sellist olukorda, kus inimene peab hakkama arvutama, et talle näiteks vanem auto sobib paremini. Nii et seetõttu pigem seda vanusekomponenti, minu ja ma arvan, et ka kliimaministeeriumi poolt tuleb soovitus kaaluda väiksemaks, kui see üldse seal peab olema," rääkis ta. "Ja pigem võiks automaks iseenesest olla ka mõnevõrra lihtsam, meie eelistaks seda CO2-põhist, mis tähendab seda, et see ikkagi arvestaks heitmete osakaalu. Kui vaadata Euroopa riike siis umbes 21 Euroopa Liidu riigis on CO2 komponendina ikkagi märkimisväärse osakaaluna automaksus sees," lisas minister.

Suurima heite vähendamise annaks liikuvusmustrite muutumine

Kommenteerides Eesti võetud kohustust vähendada CO2 heidet transpordis 2030. aastaks 24 protsenti, ütles Michal, et arvutuste kohaselt annab automaksu kehtestamine sellest väiksema osa, kui annaks kõikide Tallinna taksode elektrile üleviimine või kogu maanteetranspordi puhul säästlikumale diislikütusele üleminek.

"Aga tal on siiski mõju olemas ja mõju olemas just eeskätt inimeste käitumisele ja ka numbritele, nii et tegelikult oleks ülekohtune öelda, et ta on ainult varamaks, eks tal on käitumuslik mõju ka," lisas minister.

Täpsemad mõju kajastavad andmed lubas minister avaldada sügisel, kui algab avalik diskussioon kliimaseaduse üle.

"Loomulikult ükski nendest komponentidest üksi ei ole imevits. Kindlasti liikuvuse ja kaupade [transpordi] puhul tähendab seda, et meil on vaja ka raudteede jõulist arendamist, see tähendab, et kaubad, eriti, mis pikemat maad sõidavad, koliksid – nagu ka reisijad – rongidesse, maanteedelt ära," rääkis Michal.

"Kõige parem liikuvusest tuleva heitme vähendamine on ikkagi liikuvuse ümberkujundamine, mitte sunnitud sõitude tegemine. Linnades tuleb väga suurt osa heitmest maanteetranspordis, see tähendab seda, et linnades tegelikult liikuvuse ümberkujundamine on väga oluline. Ja nendest komponentidest ilmselt tuleb ka kokku tegelikult see, mis puudutab heitme vähendamist tulevikus," lisas ta.

"Eesmärk peaks olema sunnitud sõitude ja sunnitud liikuvus vähendamine, sest väga tihti inimesed sõidavad mitte sellepärast, et neile meeldiks autoga edasi-tagasi sõita, vaid sellepärast, et puuduvad alternatiivsed transpordiviisid või liikuvusviisid. Mida me saame reeglite kaudu teha ja ka avaliku rahaga toetada, on liikluse ja liikuvuse ümberkujundamine, see tähendab seda, et oleks vähem sunnitud sõite autoga," rääkis kliimaminister.

Ta tõi näitena Tallinna liikluse tavalisel ajal ning koolivaheaegadel, kui vanemad ei ole sunnitud lapsi kooli ja koju vedama ning seetõttu on liiklus linnas märksa lahedam. "See tähendab seda, et oluliselt vähem kilomeetrid vuhisetakse läbi ja ilmselt see ei tule mitte sellepärast, et emadele-isadele meeldib vuhiseda lastega mööda tänavaid, vaid sellepärast, et lihtsalt pealinnas on liiklus viletsalt korraldatud, et sul ei ole võimalik bussiga jõuda õigeks ajaks õigesse kohta või siis mitteturvaliselt või siis mitte mingil muul viisil. Nii et tegelikult see tähendab ikkagi seda, et transpordist CO2 jalajälje vähendamine on suur kompleks," rõhutas Michal.

Minister tõi ka välja linnade planeerimise teema ning linnaäärsed elamuarendused, mis tekitavad suuri liiklusvooge, kuna need pole ehitatud läbimõeldult ning neis pole tagatud säästlik transport keskusega.

Panustama peavad kõik sektorid

Kliimaminister rõhutas ka seda, et Eesti keskkonnaeesmärkide saavutamiseks peavad panustama kõik sektorid ning ta tõi ka näiteid, kuidas selline mõtlemine ka juba on hakanud juurduma.

"Mina näen, kuidas paljud sektorid aitavad ja mõtlevad kaasa. Kui ma vaatan sellest samast maksiimist lähtudes, et väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis, siis me enda jaoks olemegi sõnastanud, et me otsime konkurentsieelist väiksemast keskkonnajäljest Eesti loodusele, inimestele, majandusele. Ja näiteks finantssektor väga mõtleb kaasa – rahastuse puhul nad ütlevad, et väiksema heitmega sõidukid on eelistatud, kinnisvara arenduste puhul küsitakse, et milline on energiaklass, energeetikasektor tegelikult ju otsib pidevalt lahendusi, kuidas jõuda puhtama ja soodsama energiani ja kuidas globaalsel turul konkurentsivõimeline olla," loetles ta. "Ma ikkagi ütleks, et kaasamõtlemist on väga palju, vähemalt mina seda tajun ja ega me kõiges kindlasti kokku ei lepi, aga ma loodan vähemalt olulises kokku leppida."

"Ma ütleks nii, et kliimamuutus megatrendina, sellega kohanemine, kliimakindlus puudutab kõiki inimesi, kõiki valdkondi, nii et seda tuleb ikka koos teha," tõdes Michal kokkuvõtteks.