"Teiseks ei kavatse kindlasti ka Poola tungida Valgevenesse ega Lääne-Ukrainasse, nagu on Venemaa üritanud väita. See jutt on katse luua info konteksti eelkõige Venemaal, et motiveerida nende armeed sõdima ja sõda jätkama pikaajaliselt. Näidates, et tegemist oleks nagu suurema konfliktiga lääne ja Venemaa vahel," rääkis Saks Vikerraadio saates "Uudis+".

Ta meenutas, et Venemaa vaates pidi esialgu olema tegu piiratud ulatusega erioperatsiooniga, et sundida Ukrainale peale Venemaa-sõbralik agenda. Sellest kõigest aga pole midagi välja tulnud.

"Ja nüüd on Venemaa juhtkond hädas – neil on väga suured kaotused, sõjalised lüüasaamised ja lisaks kogu kevade jooksul on räägitud peagi algavast suurest Ukraina pealetungist. Ja Prigožini mäss asetas kogu Venemaal toimuva hoopis uude konteksti. Venemaa presidendil on selge, et ta peab isiklikult tegema pingutusi, et saada olukord uuesti oma kontrolli alla. Aga see nii-öelda seiklus Poola teemal on koomiline ja hakkab meenutama Nõukogude aja lõppu, kus üritati kunstlikult elus hoida ideoloogiat, mis oli ammu surnud. See on praegu suhteliselt rumal valik nende poolt ja vaevalt, et see väga vene inimesi tõsiselt mobiliseeriks praeguste Venemaa juhtide taha."

Saks lisas, et kogu Vene armee on praegu hõivatud Ukrainas ehk neil ei ole reserve üle. Ka Venemaa sisepoliitiline olukord on praegu kõikuv võrreldes veel aasta-pooleteise taguse ajaga.

"Venemaal puudub igasugune võimekus seda sõjategevust kuhugi laiendada. Nii et antud juhul ma ei usu, et siin isegi mingit provokatsiooni oleks neil mõtet korraldada. Sest et see kõik muutuks naeruväärseks. Isegi kui Venemaa lavastaks mingisuguse Poola sõjaväevormis tegelaste provokatsiooni Valgevene territooriumil, siis ta ei suudaks sellele mitte kuidagi vastata. Ja sellises mõttes pole vaja karta mingisugust relvastatud aktsiooni. Tegemist on puhtakujulise infosõjaga, mitte reaalse sõjalise planeerimisega."

Poola reaktsiooni saata armeejõududele lisa idapiirile hindas Saks õigustatuks.

"Poola teeb väga targalt – ta avaldab omalt poolt survet, et kui te siin klähvite niimoodi ja korraldate mingisuguseid inforünnakuid meie suunal, siis meie teeme reaalse vastuse teile. Ja see kindlasti näitab Venemaale ja Valgevenele, et ei ole mingit mõtet isegi üritada midagi lavastada. Poola on valmis reageerima. Poola teab väga hästi praegu, mida ta teeb. Relvastab oma sõjaväge ümber ja tugevdab oma armeed. Nii et igal juhul on Poola tegevus erakordselt kohane ja kindlasti ohjeldab Venemaa ja Valgevene käitumist."

Rääkides Prigožini eraarmeest Wagner, mis kolis Valgevenesse, ütles Saks, et nad ei ole märkimisväärselt relvastust endaga kaasa võtnud ega kujuta ka mingit erilist ohtu.

"Nende alluvussuhe on tõesti hetkel natuke ebamäärane, sest nad ei ole ju ka kunagi päriselt Vene jõustruktuuride kontrolli alt väljunud. Suur osa Vene kõrgematest ohvitseridest on praegu teenistusest kõrvaldatud, mis tähendab, et tegemist oli ikkagi laiema rahulolematusega Vene armees, mis päädis Prigožini väljaastumisega. Hetkel kindlasti ei ole Valgevene territooriumil oleva Wagneri vägede alluvust ja tulevikutegevust lahendatud. Mõned üksikud, kes seal treenivad Valgevene eriüksusi, see on rohkem meedialavastus. Siin võib küll pilte avaldada selle kohta, et seal käivad mingid ühised treeningud, aga tegelikult tõsist ühist väljaõpet Valgevene ja Wagneri vägede vahel alanud ei ole. Tõenäoliselt peab Prigožin läbirääkimisi Venemaa juhtkonnaga eelkõige selle üle, milline saaks olema nende rakendus tulevikus."

Saks ütles, et Wagneri sõdurid ei taha uuesti tagasi minna Ukrainasse sõdima, sest nad tunnevad, et Venemaa juhtkond reetis nad ning nad peavad Šoigud ja Gerassimovi süüdi selles, et Wagneril olid suured kaotused Bahmuti juures.

"Ja seda suhtumist tõenäoliselt Venemaa juhtkond muuta ei suuda. On veel erinevaid võimalusi, kuidas neid tulevikus rakendada. Aga teisipidi on ka selge, et Prigožin neid ise eraarmeena ülal pidada ei suuda. Ega tema ei ole kunagi neile oma taskust palka maksnud, sest nagu ka Venemaa president on öelnud, see raha on tulnud riigieelarvest. Aga väga pikalt selline segane olukord kesta ei saa. Ka Valgevene režiimi juht Lukašenko on öelnud, et Valgevene eelarvest neile raha maksma ei hakata."

Ohtu, et Putin avaks Valgevene kaudu Ukraina vastu taas teise rinde ja sunniks rünnakus osalema ka Valgevene sõjajõude, Rainer Saks usutavaks ei pea.

"Ei ole sellist ohtu praegu. Et kui seda ei juhtunud sõja eelnevate kuude jooksul, siis praeguseks see oht kogu aeg väheneb. Sellega võib mängida teoreetiliselt, aga Valgevene president kindlasti ei soovi, et tema territooriumilt rünnataks Ukrainat. Ta teab, et sellele järgnevad Ukraina sõjalised vastureaktsioonid. Seda Valgevene president kindlasti ei soovi, sest tema enda sisepoliitiline olukord ei ole sugugi kindel. Kui olukord eskaleeruks, siis oht tema poliitilise süsteemi kestmisele kindlasti kasvab. Valgevene põgenikud on juba moodustanud väeüksuseid Ukraina armee koosseisus. Neid saaks kasutada kindlasti Valgevene territooriumil. Ja ma usun, et Valgevene juht ei ole ka kindel selles, kas tema armee üldse alluks käsule minna rünnakule Ukraina suunas," rääkis Saks.