Näiteks Hiinas ja Suurbritannias on näotuvastustehnoloogia juba aastaid kasutusel. Juunis hääletas Euroopa Parlament muudatuse vastu, kuid oma hinnangu peavad kujundama ka liikmesriigid ise.

Eesti europarlamendi saadikud jäid tehisintellekti kasutamises eriarvamustele, Andrus Ansip ideed teatud juhul toetab.

"Kui tegemist on terroristi leidmisega, kui on teada, et pomm hakkab plahvatama, on vaja leida üles inimene, kes pommiga ringi käib. Või kui on toimunud lapserööv, on teada lapse nägu, on teada ka röövli nägu, et siis võimalikult kiiresti need üles leida," rääkis Ansip.

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ideed aga mõistlikuks ei pea. Tema hinnangul kannataks sellest inimeste õigus eraelule ning privaatsusele.

"Probleem on selles, et selleks, et leida röövitud lapsi või kadunud inimesi, me peame läbi töötama andmebaasis kõikide inimeste näoprofiile, selleks, et leida üks inimene kümnest tuhandest või üks inimene miljonist," ütles Madison.

Ka erandite loomist Madison ei toeta. "Küsimus on selles, millised on erandid ja kas üks erand toob kaasa teise erandi. Ma pigem oleksin täna skeptiline. Kui ma ei näe väga selget põhjendust, miks mingisugune üksikerand võiks võimalikult vähe riivata inimeste privaatsust ja õiglustunnet ja õigust eraelule ja salajasusele, kui nad seda soovivad, siis ma ei poolda ka erandeid."

Andrus Ansip ütleb, et tehisintellekti keelamine tähendaks aga seda, et keegi Euroopas sellesse enam ei investeeriks.

"Ja kui sellesse ei investeerita, siis loomulikult seda ka ei arendata. Ja ükskord me küsime jälle, nagu me siiani oleme küsinud, et miks ameeriklastel on Google ja FB ja Amazon ja Apple ka, ja neil on ka näotuvastussüsteemid, mida nad saavad ohtlike kurjategijate tabamiseks kasutada ja meil Euroopas ei ole," rääkis Ansip.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul tehnoloogia arengu vastu seista ei tuleks, kuid kõik tehisintellekti võimalused ja piirangud peaksid tema sõnul seadusega piiratud olema.

"Kui me võtame karistusseadustiku, siis rasked isikuvastased kuriteod, üleüldiselt rasked kuriteod või võtame kasvõi riigivastased kuriteod on ju kindlasti need kuriteod, mille osas me saaksime kasutada tõsisemat põhiõiguste piiramist selle poole pealt, et tema privaatsustsooni me lähme sügavamalt sisse," ütles Laanet.

Laaneti sõnul on avalik debatt teema üle Eestis veel pidamata ning kõik tehisintellekti kasutamise võimalused peaksid olema seaduses välja toodud.