Kliimaministeerium tahab lendorava heaks 562 hektarit erametsa kaitsta

Kliimaministeerium plaanis varjatud eelnõuga võtta lendorava võimalike püsielupaikade kaitseks kaitse alla 1600 hektarit metsa, millest 562 hektarit kuulub eraomanikele. Metsaomanike esindusorganisatsioon Eesti Erametsaliit ettepanekut ei toeta ja soovib, et justiitsministeerium määrust ei kooskõlastaks.

Kliimaministeerium saatis 17. juulil välja määruse lendorava püsielupaikade kaitseala laiendamise määruse, mis oli kaetud ametkondlikuks kasutamiseks määratud templiga ehk siis mitteavalik. Metsaomanike esindusorganisatsioonil õnnestus siiski dokument kätte saada ja omapoolsed vastuargumendid edastada justiitsministeeriumile, kellelt soovitakse määruse kehtestamata jätmist.

Erametsaliit oma pöördumises tugineb peamiselt kolmele argumendile – ei ole piisavalt selge, kas kogu kaitse alla võetaval alal lendorav just elab; seal, kus ta elab, ei tohiks kogu majandustegevust keelata; ja kaitse alla võetud metsalt makstakse liialt vähe hüvitist.

Kliimaministeerium vastas, et määruse eelnõu tuleb menetleda salaja, et mitte avalikustada lendorava püsielupaiku. Mis puudutab kaitstud alade suurust, ütles kliimaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma, et kuigi iga lendorava pesapuu ümber tekib automaatselt 0,2 hektarit püsielupaiga kaitseala, ei taga see piisavalt liigi säilimiseks vajaliku elupaiga kaitset.

Kui Erametsaliit toob välja, et määruse eelnõus on mitmeid kohti, kus võetakse suuri alasid kaitse alla, siis kliimaministeeriumi ütleb, et kus võimalik, seal ongi nad proovinud riigimaadel suuremaid alasid kaitse alla võtta, et tulevikus vähendada piiranguid eramaadel.

"Automaatse püsielupaiga ümber võib metsa raiuda, mille tagajärjel jäävad pesapuud servaefekti tõttu liiga avatuks ning sellega muutub vastav ala lendoravale ligikaudu järgmiseks 60 aastaks sobimatuks. Minimaalne vajadus on vähemalt 150 meetri raadiusega püsielupaik, umbes seitse hektarit, lendoravale sobivas elupaigas ümber pesapuu ehk peaaegu ühe emaslooma keskmise kodupiirkonna suurus," rääkis Aasma.

"Eramaa on haaratud range kaitsega sihtkaitsevööndisse, kui seal paiknevad lendorava pesapuud või see jääb lendorava pesapuu gruppide, näiteks kahe lähestikku paikneva emaslooma pesitsusterritooriumi vahele. Piiranguvööndisse on haaratud eramaa, kui see on vältimatult vajalik ühenduskoridoride kaitseks, näiteks on lendorava elupaik eramaadest ümbritsetud ja sidusust ei ole võimalik tagada riigimaa kaudu, või kui lendorava pesapuud jäävad sihtkaitsevööndi piirile," lisas Aasma.

Eraldi küsimus on kompensatsioon. Ka kliimaministeerium nõustub sellega. Erametsaliit tõi näitelise arvutuse, kus ühel küpse metsaga kinnistul, mille metsa realiseerimise väärtus on praegu 190 000 eurot, tooks piirangute kehtestamisel kompensatsioonina selle summa metsaomanikule tagasi 90 aastaga. Inflatsiooni või tootlust arvestamata.

Samas ütles kliimaministeerium, et kompensatsiooni tõsteti hiljuti range kaitsega aladel 110 eurolt hektari eest 134 eurole hektari eest. "Kompensatsioonide edasine suurendamine on ka koalitsioonilepingu üks olulisi teemasid," lisas Aasma.

Lendorav on Eestis kõige kõrgemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik ja Euroopa Liidus levib veel vaid Soomes. Tegemist on näriliste seltsi kuuluva pisiimetajaga, kelle leviala asub kogu Põhja-Euraasias, Soomest Vaikse ookeani rannikuni. Kuigi lendorava leviku lääneosas on ta Eestis ja Soomes kaitse all, siis idaosas on ta üsna levinud. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimistu kohaselt on lendorav parimas ehk soodsas seisundis.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: