Pakendijäätmeid saab jätta selle jaoks mõeldud konteineritesse, mis on paigutatud linnade ja valdade eri osadesse. Enamikul kortermajadest pakendikonteinereid pole. Ehkki Eestis on kohustuslik prügi liigiti koguda, viskavad inimesed pakendeid endiselt olmeprügi hulka.

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais nentis, et pakendikonteinerid jäävad inimestest liiga kaugele.

"See tõepoolest on nii, et kuna valdavalt täna kogutakse siis avalike konteineritega, siis see tihti ongi inimesele ebamugav ja need konteinerid on tihti täis, kui sa jõuad oma pakenditega sinna ja need on kaugel," rääkis Soomlais.

Ka osaühingu Tootjavastutusorganisatsioon juhatuse liige Kristiina Dreimann arvab, et senist pakendikogumise süsteemi tuleb ümber teha.

"Nii teadlikkuse kasvatamine kui ka mugavama süsteemi loomine enam pakendite üleandmist ei kasvata. Tegelikult tuleks nüüd astuda juba järgmine samm ja teha seda inimesele siis nii mugavalt, et (saab ära anda – toim.) tekkekohas."

Soomlais ütleski, et eesmärk on viia pakendikonteinerid inimeste kodude juurde. Sellisel juhul väheneb ka avalike pakendikogumiskastide hulk. Praegu käivad arutelud selle üle, kuidas süsteemi oleks kõige mõistlikum muuta. Soomlais lisas, et on võimalus, et riik muudab pakendite kogumise nende tekkimise kohas kohustuslikuks.

"Nüüd arutelu järgmine etapp on, kas igal pool on mõistlik neid tekkekohalt koguda või me keskendume linnapiirkondadele, tiheasustustele ning hajaasustustele leiame mingid muud lahendused," selgitas Soomlais.

Lisaks sellele on Dreimanni sõnul vaja, et pakendi sorteerimisel oleks tugevam järelevalve. Seni on pakendikonteineritega tegelenud tootjavastutusorganisatsioonid. Dreimanni sõnul pole sellel mõtet, et lisaks olmejäätmete vedajatele käivad iga maja juures ka tootjavastutusorganisatsioonid. Ta arvab, et jäätmete kogumisega peaks tegelema üks vedaja.

"Seal on siis tegemist ühe ettevõttega, kes korraldab kogu jäätmete kokkukogumist, mis tagab selle efektiivsuse: tihedam logistika, sellega seoses väiksemad kulud ja ka omavalitsusel on parem järelevalvet teostada, kui on üks partner," rääkis Dreimann.

Sarnaselt biojäätmete kogumisega plaanib riik toetusi jagada ka pakendite sorteerimise tarbeks. Biojäätmete kogumisel toetas riik kompostrite ja konteinerite ostmist.

Ministeerium esitab ettepanekud süsteemi muutmiseks sügise esimeses pooles.

Eesti Euroopa Liidu liikmesmaana lubas ülejärgmiseks aastaks suurendada ringlusesse minevate jäätmete osakaalu 55 protsendini. Praegu on see protsent pea poole väiksem. Kui Eesti lubadust ei täida, võib riik saada mitme miljoni euro suuruse trahvi.