Tanklaketid tõstsid üle pika aja kütuse hinda
Tanklaketid tõstsid kolmapäeval mitu kuud muutumatult püsinud kütuse hinda, nii bensiini kui diislikütuse hind kerkis kolme sendi võrra. Kütusemüüjate sõnul on selle taga toornafta hinnatõus maailmaturul.
95-oktaanise bensiini liitri hind kerkis 1,699 eurolt 1,729 euroni ning 98-oktaanise bensiini hind 1,749 eurolt 1,779 euroni. Diislikütuse hind kerkis 1,499 eurolt 1,529 euroni.
Toornafta hind maailmaturul on juuli keskpaigast OPEC-i tootmiskärbete järel tõusnud, seda 74 dollarilt barrelist 82 dollarini.
"Viimased paar kuud enne juulit oli turg erakordselt stabiilne, aga juulis on sisendhinnad umbes 10 senti üles läinud, lisaks on ka maailmaturul nafta hind umbes kaheksa dollarit barrelist tõusnud. Järelikult on turg üles läinud ja eks ka OPEC on selle nimel töötanud," rääkis Terminal Oil tegevjuht Jörgen Õigus.
Õiguse sõnul algab peagi ka kütusetarbimise kõrghooaeg, mis tõstab omakorda samuti hinda.
"Augustis on tavapäraselt puhkuste aeg, aga Eestis algab ka põllumajanduses aeg, kus masinaid rohkem kasutama hakatakse. See on ajalooliselt periood, kus hind üles läheb," ütles Õigus.
Alexela energiamüügi valdkonnajuhti Tarmo Kärsna sõnul on viimased kuud püsinud möödunud aasta sama perioodiga võrreldes maailma kütuseturgudel rahulikud ja seda oli näha ka stabiilsetes tankla hindades.
"Nüüd viimase nädala jooksul on olnud toornafta ja valmistoodangute maailmaturuhinnad viie- kuni üheksaprotsendilises tõusus, mis omakorda jõudsid täna tanklatesse," ütles Kärsna.
Kärsna sõnul on hinnatõusu põhjuseks juuli alguses rakendunud Saudi Araabia ühepoolne toornafta toodangu kärbe, mille mõju on nüüd turgudele jõudnud, sest nõudlus ei ole langenud. "Viimast ilmestab ka Venemaa toornaftaga kauplemine, mis toimub kõrgemal tasemel kui kehtestatud hinnapiir."
Fossiilsete kütuste hinnad on Kärsna sõnul pikemat perspektiivi vaadates tõusuteel, seda mõjutavad nii tootmiskulude kasv, tõusvad aktsiisid kui ka lisanduvad C02 maksud.
Toimetaja: Barbara Oja, Mait Ots