"Minu arust neid muudatusi, mis kevadel kiiruga vastu võeti – kui neid poleks ühtegi tehtud, siis oleks olukord kõikidel parem olnud. See on minu arvamus," ütles Neivelt neljapäeval "Vikerhommikus", kui temalt paluti hinnangut valitsuse maksupoliitikale.

"Ma tegelikult ei saa siiani aru, mida me teeme, kas me tahame eelarvetasakaalu või tahame saada seda kolme protsendi piiresse. Täna oleksime saanud ilma mitte midagi tegemata selle kolme protsendi piires, mis vastab Maastrichti kriteeriumitele, mis vastab kõikidele kokkulepetele, mille kohta saab ilusti öelda, et meie rahandus on korras! Kõik. Me ei oleks mitte midagi pidanud tegema – ei käibemaksu tõstma, ei tulumaksu, ei maksuküüru [kaotama], mitte midagi poleks pidanud tegema. Lihtsalt rahulikult edasi elama," rääkis ta.

Neivelt taunis ka seda, et Eestis pole sisuliselt toimunud arutelu maksude üle: "Tegelikult ju ei arutata. Ja ega kevadel ju ka riigikogus mingit arutelu ei toimunud. Lihtsalt käis mingi vägikaikavedu. Aga seda, et keegi oleks mõistuslikult arutanud, mis on kasulik majandusele pikas plaanis, kuhu me paneme prioriteedid – seda ei toimunud ei enne valimisi ega ka pärast valimisi."

Neivelt toetab pankade lisamaksustamist

Neivelt võttis sõna ka Leedus pankade hiigelkasumitele kehtestatud maksu toetuseks ning leidis, et ka Eestis võiks sama teha, kuna see puudutab õiglustunnet.

"Olen mitmel korral toonud Leedu näite. Kui nad hakkasid sellest esimest korda rääkima, siis ma mõtlesin, et see on lihtsalt üks populistlik jutt. Aga siis, kui ma nägin, missuguse eelnõuga nad läksid oma parlamenti, siis ma sain aru, et see on nii loogiline, niivõrd hästi läbi mõeldud – ma ju ikka midagi pangandusest tean – ja see tõesti meeldis mulle! See tundus mulle õiglane, väga loogiline. Ja ka see, et nad ütlesid, et see kestab kaks aastat ja see on solidaarsusmaks – me kõik teame, et meil on praegu kulutused suuremad seoses sõjaga Ukrainas. Ja siis need, kellel on rohkem raha, need ka panustavad rohkem," rääkis ta.

"Praegu me ju lükkame maksukoormust tavalise inimese peale, tõstame käibemaksu ja mida kõike veel. Aga need, kellel lihtsalt raha ajab üle, veel kord – pankadel ei ole ju vahet, kas nad teeniksid sel aastal 1,1 miljardit või 950 miljonit eurot kasumit. Sellest ei saa keegi aru ka mitte, sellest 150 miljonist, mis me selle Leedu süsteemiga võtaksime pankadelt ära. See on pankadele põhimõtteliselt nagu taskuraha," tõdes endine pangajuht.

Küsimusele, mis Eestil takistab seda teha, tõdes Neivelt, et ei tea seda: "Seda tuleb küsida valitsuselt. Mina ei ole valitsuses. Aga veel kord, 150 miljonit on sama suur kui kavandatav automaks. Lastetoetused, me ei anna enam lastele klaasi piima ka ja siis samal ajal mida kõike teeme: anname elektriautodele toetusi, anname ahju väljalõhkumise eest toetust – see asi on kõik nii jaburaks läinud!"

Neivelt kinnitas ka, et pankade lisamaksustamine ei kahjusta neid. "Ei löö see kedagi ja ei kuku keegi põlvili ka. Lihtsalt näiteks see, et kui paar aastat tagasi olid pankade kasumid suurusjärgus pool miljardit aastas, siis oli pankadel omakapitali tootlus enam-vähem kaks korda suurem kui Euroopa keskmine. Nüüd on kasum veel kaks korda suurem! Seda juttu ei ole mõtet rääkida. Kui võtta tuim statistika välja, siis siin ei ole midagi teha."

Neivelt tõi ka välja selle, et kui Põhjamaade pangandusturg on ka suhteliselt sarnane Eesti omaga, siis neis riikides pangad nii suuri kasumeid ei võta.

"Eks pangandus on enamikus Euroopa riikides oligopoolne turg – on mõned üksikud suured tegijad. Võtame Rootsi, võtame Soome, Taani Norra – kõik on väga kontsentreeritud turud. Lihtsalt seal on selline ühiskondlik kokkulepe, et keegi ei võta sellist kasumit. See lihtsalt ei ole hea tava."

Neivelt tunnistas, et Eestis sellist tava ei ole.

Automaks tuleks panna esmalt elektrisõidukitele

Rääkides automaksust leidis Neivelt, et tema paneks maksu alla ka elektrisõidukid.

"Mina arvan selgelt, et täna me kõik maksame automaksu, kui kütust paaki laseme. Automaksu puhul tuleks alustada sellest, et tuleks elektriautod maksu alla panna. See oleks õiglane, sest nemad täna ei võta osa tee-ehitamise kuludest ja muust – see on ilmselgelt ebavõrdne kohtlemine nende suhtes, kes võtavad kütust. Sealt tuleks pihta hakata," rääkis ta.

Samas tunnistas ta, et on põhimõtteliselt automaksu poolt: "Aga hakkaks elektriautodest pihta ja siis liiguks edasi teiste autode juurde."

"Täna me unustame ühe maksustamise põhimõtte ära, et maksu tuleb võtta ikka sealt, kust on midagi võtta. Aga täna üritab valitsus võtta sealt, kust ei ole midagi võtta. Inimestel on väga raske paljudes segmentides ja see on see probleem. Veel kord: need, kellel on kallid autod, maksavad oma 30 eurot kuus ära, nendel pole see probleem," kritiseeris ta suurema maksukoormuse panemist kehvemate autode omanikele.

"Automaksu puhul on ju ka see, et me räägime, kuidas kaitseme loodust, saame vanadest romudest lahti, aga tegelikult müüme need Aafrikasse ära. Aga meil on üks planeet, me peame kõigi eest hoolitsema. Samal ajal ajame sellist juttu, me oleme väga silmakirjalikud. Me ei ole ausad inimesed selles mõttes," arutles Neivelt. "Kui me tahaksime tegelikult rohepööret teha, siis me peaksime tegema tooteid, mis peavad kauem vastu, neid remontima – see on tegelik rohepööre. Praegu meil ei ole ju  mingit rohepööret, praegu me teeme ainult näo, et tahame loodust säästa, tegelikult me tahame ikkagi majandust kasvatada ja muud ei midagi."