Selle otsuse tagajärjel on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 4,25 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäär 4,5 protsenti ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 3,75 protsenti.

Keskpank tõstab intressimäärasid kiire inflatsiooni pidurdamiseks, euroala inflatsioon peaks keskpanga hinnangul jääma kahe protsendi ligidale.

Keskpank märkis oma otsusest teatades, et inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see on liiga pika aja jooksul liiga kiire. Kui mõnes näitajas on leevenemise märke, siis alusinflatsioon püsib üldjoontes kiire.

Keskpanga presidendi Christine Lagarde'i sõnul on lühiajaline väljavaade euroala majandusele halvenenud, seada peamiselt nõrga siseturu nõudluse tõttu.

Kiire inflatsioon ja kitsamad rahastamisevõimalused piiravad tarbimist ning nõrk välisnõudlus mõjub halvasti tööstustoodangule. Tööturu olukord püsib Lagarde'i sõnul praegu tugev.

Lagarde'i sõnul peaks energiakriisi möödudes valitsused lõpetama kriisiga toime tulemiseks kehtestatud meetmed. "See on hädavajalik, et vältida keskpikas ajaraamis inflatsioonisurve tugevdamist, mis nõuaks muidu veel karmimat rahapoliitikat," ütles ta.

Euroala inflatsioon aeglustus juulis 5,5 protsendile, kuu varem oli see 6,1 protsenti. Energiahinnad langesid aastaga 5,6 protsenti, toiduhinnad kallinesid aastaga 11,6 protsenti.

Inflatsioonisurvest moodustavad suure osa palgatõusud ja endiselt tugevatest kasumitest tulenev surve, märkis Lagarde.

Lagarde'i sõnul on euroala majanduse väljavaade ebakindel. Peamisteks murekohtadeks on Venemaa agressioon Ukrainas ning geopoliitiliste pingete kasv, mis võib lõhkuda rahvusvahelist kaubandust.

Inflatsiooni kiirenemisele oleks oht energia- ja toiduhindade kallinemise puhul. Toidu hinda võivad prognoosituste enam tõsta Venemaa Musta mere viljaleppest väljumine ja kliimakriisist tulenevad toidu kasvatamiseks ebasoodsad ilmastikutingimused, sõnas Lagarde.

Lagarde'i sõnul sõltub intressimäärade edasine tõstmine konkreetsetest andmetest. "Me võime tõsta, me võime tõusu peatada," ütles ta.

Viimase aasta jooksul on see EKP üheksas intressitõus.

Nõukogu tegi ka otsuse kehtestada kohustuslikelt reservidelt makstavaks intressimääraks 0 protsenti, mis tagab EKP teatel intressimääraotsuste mõju täiel määral üle kandumise rahaturgudele.

Ekspertide hinnangul ei ole intressimäärade tõstmine veel lõppenud. Samuti kiires tempos intressimäärasid tõstnud USA Föderaalreserv tegi kevadel intressitõusudes pausi.