Eestis oli teises kvartalis kinnisvaratehinguid selgelt vähem kui aasta tagasi, kuid hinnad pole selle arvelt langenud. Maa-ameti andmetest selgub, et Tallinnas on uute korterite hinnad kolm kvartalit järjest tõusnud – korteri keskmine ruutmeetri hind on juba 3900 eurot. Teises kvartalis kerkis ka vanemate korterite hind – ruutmeeter maksab pea 2800 eurot.

"Mulle tundub, et need inimesed, kes päriselt endale kodu otsivad, on täna käega löönud ja hakanud ikkagi kodu vahetama. Sellist ootust enam ei ole, et kohe-kohe midagi kukkuma peaks," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Tema sõnul ei juhtu midagi hullu seni, kuni tööpuudus püsib madal.

"Eestis tööhõive on rekordiliselt kõrge, keskmine palgakasv on üle kümne protsendi. Väga raske on leida põhjust sellisel puhul, miks see hind kukkuma peaks," ütles ta.

Samas pole oodata ka hinnatõusu. Kui läheb hästi, püsivad hinnad paigal, kuid tõenäolisem on siiski langus.

"Täna on keeruline näha sellise kahe- või kolmeaastase perspektiiviga, miks peaksid kinnisvarahinnad tõusma. On arvestatav tõenäosus mõningaseks hinnalanguseks," rääkis Avaroni investeeringute juht Rain Leesi.

"Aga kui majanduse olukord peaks minema kehvemaks ja töötus hakkab üles minema, siis tõenäoliselt realiseerub teine stsenaarium, mis tähendab, et hinnad peavad hakkama langema," lisas ta.

Rekordmadalate intresside toel on Tallinna korterite keskmine hind kümne aasta jooksul kerkinud kaks ja pool korda, seega langus ei oleks suur üllatus.

Lähiaastail mõjutab kinnisvaraturgu ka see, et potentsiaalseid ostjaid on üha vähem.

"Nad on varasemalt olnud natukene alla 30-aastased, kes kodulaenu võtavad. /.../ Kuskilt, olenevalt sündimuse langusest 1990. aastate alguses, on juba täna neid inimesi pea 40 protsenti vähem, kes sellesse õigesse vanusegruppi kuuluvad. Lähiaastatel see trend süveneb," selgitas Nestor.