Euroopa Keskpanga seekordse 0,25-protsendipunktise intressimäärade tõusu mõju ei ole majandusele väga suur, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

"Kui me arvestame seda, et intressimäärasid on praeguseks tõstetud juba väga kiire aja jooksul väga oluliselt, siis see intressimäära tõusu mõju hakkab majandusele juba avalduma. Kui me vaatame euroala pangandussektorit, siis laenumahud juba vähenevad," rääkis Elmik.

Keskpanga intressimäärade tõus jõuab viivitusega ka inimeste kodulaenude ja liisingute intressimääradesse. Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse doktor Triinu Tapver ütles, et ka viimase poole aastaga on määrade tõus keskmisele laenuvõtjale olnud märgatav.

"Kui nüüd mõelda niimoodi, et inimesel on 30 aastaks võetud umbes 100 000 eurot kodulaenu, siis see otsene mõju nüüd nendele, kelle intressimäärasid hakatakse lähiajal uuesti fikseerima, on umbes 60-70 eurot kuutasu kasvu," selgitas Tapver.

Seda, kas seekordne intressitõus on viimane või ootab septembris ees uus tõus, ei oska analüütikud üheselt öelda.

"Kui me vaatame euroala inflatsiooni, siis midagi väga head sealt endiselt silma ei paista. Alusinflatsioon on endiselt liiga kõrge ja justkui tunduks, et võiks tegelikult veel juurde keerata. Aga samas tuleb mõelda majandusest ka kui tervikust, et täna laenamisaktiivsus on Euroopas tõsiselt allapoole tulnud ja kindlasti ei taheta ka seda vinti üle keerata," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Tema sõnul hoiab inflatsiooni langemist tagasi aktiivne teenuste tarbimine.

"Inimesed tahavad käia reisimas, puhkamas, väljas söömas ja teenuste tarbimise järgi on see nõudlus üle Euroopa endiselt väga tugev. See omakorda tähendab, et teenussektor vajab palju inimesi, on vaja neid seal juurde värvata, palgad tõusevad kiiresti ja on võimalik ka hindasid tõsta. See on üks selline tegur, mis täna Euroopas seda alusinflatsiooni kiirendab," selgitas Nestor.