Kuigi jalakäijad toodi Balti jaama tunnelist maa peale alles hiljuti, on probleem jalakäijate üle tee saamisega just seal kõige suurem. Fooritsükkel on seadistatud nii lühikeseks, et ka parema tahtmise juures ei jõua seal üle.

"Seal me otsime täna viga. See meil läheb tehniliselt paigast ära. Tõenäoliselt on tegemist mingi anduriveaga, et see vahepeal töötab normaalselt ja siis vahepeal annab jalakäijale hästi lühikese aja tee ületamiseks," ütles Tallinna transpordiameti liiklusosakonna juhataja Andres Urm.

Lühikese fooritulega ülekäiguradu ja ristmikke on linnas teisigi. Urmi sõnul on näiteks Kristiine ristmik paratamatu koht, kus tiheda liiklusvoo tõttu tulebki eelistada sõidukeid.

Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Dago Antovi sõnul võiks linn aga rohkem rõhku panna ühistranspordi eelisteede loomisele.

"Eestis paraku ei ole mitte ühtegi sellist normi või dokumenti või regulatsiooni, mismoodi üldse foorid peaksid töötama ja kõik põhineb täna olemasoleval praktikal," sõnas Antov.

Tema sõnul tekitavad parajalt segadust ka jalakäijatele mõeldud foorinupud.

"Mõnedel aegadel need nupud tegelikult tõesti reageerivad ja nende kaudu saadav info läheb foori juhtkontrollerisse edasi ja seal sellega ka arvestatakse. Mõnedel aegadel paraku seda aga lihtsalt ei arvestata," ütles Antov.

MTÜ Elav Tänav kaasasutaja Ave Habakuk ütles, et ka laiemalt paistab linnas silma, et peamine fookus on autode läbilaskvusel, mistõttu kannatavad eelkõige jalakäijad.

"Justkui see peamine asi, mida me mõõdame, mida me vaatame, on see, kas autode läbilaskvus on piisav. Ja selle tõttu tihtipeale kahjuks jalakäijad jäävad vaeslapse rolli," rääkis ta.

Habakuke hinnangul saaks ülekäigurajad mitmel pool teha takistustega kitsamaks, et ületatav vahemaa poleks nii pikk. Selline lahendus on pollaritega kasutusel näiteks Kalamaja asumi alguses. Samuti võiks Habakuke hinnangul fooritsüklite pikkuse määramisel arvesse võtta piirkondade eripärasid.

"Meil on tõesti piirkondi, kus on rohkem eakaid liikujaid, koolide ümbruses meil on rohkem lapsi, kes liiguvad. Ja sellevõrra peaks ülekäigurajad ja fooritsüklid arvestama nendega, kes just seal piirkonnas kasutavad seda rada," ütles Habakuk.

Tallinna transpordiamet probleemi ei näe.

"Meil on foorid programmeeritud sellised, et jalakäijad peaksid teed suutma normaaltingimustes teed ületada. Need on kõik arvutatud välja vastavalt ületuskoha pikkusele, kui pikk see on. Tegelikult peaksid jõudma," rääkis Andres Urm.