Henri Arras: ummikud, vähe parkimiskohti ja vähene kehaline aktiivsus

Tüütud ummikud, vähe parkimiskohti ja vähene kehaline aktiivsus. Need on mured, mis Eesti kahe suurema linna elanikke Norstati hiljutise liikumisharjumuste uuringu* põhjal enim vaevavad. Maal on isiklik auto ilmselt hädavajalik, Tallinnas ja Tartus aga pigem mitte, kirjutab Henri Arras.
64 protsenti Tallinna ja Tartu elanikest leiab, et ummikud on nende linnas probleem. Tuntud navigatsioonifirma TomTom avaldab igal aastal pingerea 390 linnast. Edetabelit troonib vaevalisima liiklusega linn ja kaotajaks jääb linn, kus liiklus on kiireim.
Tartu kohta kahjuks andmed puuduvad, kuid Tallinna leiab selles nimekirjas 91. kohalt. Eelmisel aastal kulus Tallinnas kümne kilomeetri läbimiseks keskmiselt 18 minutit ja 20 sekundit. Konteksti loomiseks: Tallinna tulemus on võrdne Türgi pealinna Ankaraga ja kõigest kümme sekundit parem Rio de Janeirost, mis on oma 6,7 miljoni elanikuga rahvaarvult teine linn Brasiilias.
Kui arvestada keskmiseks koju-tööle marsruudi pikkuseks 14 kilomeetrit (statistikaameti andmetel keskmine töökoha kaugus Eestis), kulus mullu igal Tallinna ja Tartu autoomanikul autosõidule peaaegu kümme ööpäeva, millest üle kolmandiku veetis ta ummikus. Ummikus oodatud aja kütusekulu oli 171 eurot ja selle jooksul emiteeritud süsinikdioksiidi suudavad siduda 117 puud.
Arvestades, et 53 protsenti töölesõitudest tehakse autoga, on linlaste kollektiivne aja- ja rahakulu muljetavaldav, niisamuti nagu ummikute massiivne keskkonnajalajälg.
Linnaelanikele teeb veel tuska ebapiisav parkimiskohtade arv. 57 protsenti inimestest leiab, et Tallinnas ja Tartus on liiga vähe parkimiskohti ja -platse. Tõesti, parkimiskohad on autode jaoks üliolulised, sest autod veedavad nendel 95 protsenti ajast omanikku oodates. "Kuhu parkida?" on üks peamiseid küsimusi, millele autojuhid jooksvalt lahendust otsivad. Tallinnas on see küsitluste järgi isegi tudengite suurim oma ülikooliga seotud mure.
Iga auto vajab enamasti vähemalt kahte parkimiskohta, ühte tööle ja ühte koju. Euroopas leidub linnu, kus sõiduautodele mõeldud infrastruktuur nagu parkimisalad ja sõiduteed hõivavad isegi rohkem kui 60 protsenti linna pindalast. Tähelepanu tuleb pöörata ka parkimiskohtade ohutusele, sest Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt on 40 protsenti kõigist liiklusõnnetustest just parkimisega seotud.
Küsitlusest ilmnenud kolmas muremõte, millele ilmselt ka autojuhid ummikus istudes sageli mõtlevad, on mure liiga vähese füüsilise aktiivsuse üle: kaks inimest kolmest on seda meelt, et liikumist peaks rohkem olema.
Tallinna ja Tartu elanike mured on mõistetavad, aga õnneks ka lahendatavad. Need on autostumise sümptomid. Paraku ilmneb uuringufirma küsitlusest, et autode rohkust peab Tallinnas ja Tartus probleemiks üksnes 40 protsenti vastanutest. Teisisõnu, saame aru, et autodega liigeldes kaotame ummikutes aega ja liigutame end vähem kui vaja, aga eelistame lahendustena ikkagi kiiremaid teid või rohkem parkimiskohti.
Tulemuslikum, kiirem ja soodsam viis nimetatud murede lahendamiseks on isikliku sõiduauto vahetamine teiste liikumisviiside vastu, olgu selleks siis ühistransport, jagatud transpordilahendused või aktiivsed liikumisviisid.
Aus on tunnistada, et praegu on väljaspool Eesti suuri linnu elavatel inimestel sageli auto kasutamine ainuvõimalik viis mõistlikult liikuma pääsemiseks. Kuid vähemalt Tallinnas ja Tartus on juba olemas piisavalt alternatiive isiklikule sõiduautole.
* Uuringufirma Norstat tegi Tallinna ja Tartu elanikkonna küsitluse 2023. aasta juunis. Uuringus osales tuhat vastajat. Uuringu tellis Bolt.
Toimetaja: Kaupo Meiel