Selts ja Viilma selgitasid oma pöördumises, et Katariina käiku Tallinna vanalinnas võib kutsuda meistrikodade tänavaks, mis on omakorda kujunenud turismiobjektiks.

Seal asub ka vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni meistrikoda, kus saab näha vitraaživalmimise protsessi ja miniatuursete vitraažide näitust, lisaks on võimalik ka kunstiteoseid kaasa osta.

"D. Hoffmann on täna elujõuline kunstilooja, kuid arvestades tema 85-aastast eluiga oleks igati mõistlik mõtelda selle unikaalse kunstikeskuse alalhoidmisele ja esindatusele ka tulevikus. Tulevikku silmas pidades teeme ettepaneku kavandada praeguse vitraažikoja baasil Katariina käigus D. Hoffmanni vitraažimuuseum, kus püsiekspositsiooni kõrval oleks eksponeeritud ka vitraaživalmistamise tööprotsess kavanditest kuni teostuseni," seisis pöördumises.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats ütles ERR-ile, et on teretulnud, kui inimesed soovivad uusi muuseume rajada ning kui neil on selleks ka ressurssi. Sest kui muuseumi rajamise plaan on kindel, peavad sellele rahastuse leidma just asutajad, toonitas Kaevats.

"Kultuuriministeerium ei võta endale otsustaja rolli, milliseid väljapanekuid on meie erinevatel kogukondadel soov luua. Samuti ei kureeri kultuuriministeerium väljapanekuid, seda teevad valdkonna professionaalid ja esindajad," selgitas Kaevats.

Ta lisas, et Eestis tegutseb 170 muuseumi 227 erineva külastuskohaga.