Grosberg: Venemaa suudab senises tempos veel kaua jätkata
Venemaa suudab oma inimkaotused Ukrainas uute värbamistega korvata, mis tähendab, et ta võib senises tempos sõda veel kaua jätkata, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Ehkki Venemaal ei ole reservidega nii hästi kui ukrainlastel, suudab ta 1. aprillil välja kuulutatud värbamislainega tuua sõjaväkke lisaks umbes 190 000 meest, rääkis Grosberg reedel kaitseministeeriumis peetud briifingul.
Ehkki värbamiskampaaniaga seadis Venemaa juhtkond eesmärgiks tuua püssi alla veel 400 000 sõjaväelast, piisaks ka plaani täitmisest ainult pooles ulatuses, et suudetakse kompenseerida senised inimaotused, mis jäävad umbes 140 000 kanti, ütles kolonel.
Grosberg rääkis, et Eesti hinnangul on Venemaa alates sõja algusest kaotanud surnute ja raskelt haavatutena, kes enam rindele ei naase, 130 000 – 140 000 sõjaväelast.
"Kui nüüd suudetakse aasta lõpuks umbes 190 000 meest lisaks värvata, siis suudetakse kaotused korvata, mis tähendab, et sõda venib, aga samas annab see Venemaa poliitilisele juhtkonnale võimaluse hoiduda mobilisatsiooni väljakuulutamisest, nagu tehti eelmise aasta septembris. Sellise värbamistempoga suudetaks hoida status quo'd, nagu see on olnud terve selle aasta jooksul," tõdes Grosberg.
Venemaa edeneb põhjas, Ukraina lõunas ja idas
Kaitseväe luurekeskuse ülem andis ka ülevaate olukorrast rindel, kus kõrvuti Ukraina edenemisega on mõnes lõigus edu saavutanud ka Venemaa. Grosbergi sõnul kontaktjoon üldjoontes sisuliselt ega oluliselt muutunud ei ole.
"Küll aga on Venemaa osades piirkondades kui ka Ukraina saavutanud taktikalist edu ja eriti, mis puudutab Ukraina relvajõudude edenemist, siis see võib jätkuva edu korral viia juba oluliselt suuremate edudeni," lisas ta.
Koloneli sõnul on kogu rindejoone ulatuses initsiatiiv jätkuvalt Ukraina käes ja suurimat edu on ta saavutanud Bahmuti piirkonnas idas ja ka lõunarindel.
Vene väed on kõige edukamad olnud Harkivi ja Luhanski oblasti piiridel Svatove ja Kreminna suunas, mille ümbruses on saavutatud teatavat taktikalist edu. Selles piirkonnas sõdib ka alaliselt Pihkvas paiknev 76. ründedessantdiviis oma allüksustega, rääkis Grosberg.
Viimase nädala jooksul on Vene üksused suutnud ületada Serepetsi jõe ja loonud jõe läänekaldale ka sillapea, mida on suudetud hoida, hoolimata sealse maastiku keerulisusele. Kuna seal vahelduvad kõrgendikud orgudega, milles voolavad jõed, siis see tähendab, et jõe ületanud Vene väed peavad edasitungimiseks ründama Ukraina positsioone mäest üles ja samamoodi ka taandumise korral tuleb neil taanduda mäest üles. "See tagab parema nähtavuse ukrainlastele ja võimaluse oluliselt lihtsamini rünnata taanduvaid Vene üksuseid," tõdes Grosberg.
Ukrainlased on olnud kõige edukamad Bahmuti suunas, eriti linnast lõunasse jäävates piirkondades. Ukraina üksused on suutnud jõuda Klitšivka asulani ja sellest umbes pool tagasi vallutada.
"Klitšivka asula jääb umbes seitse kilomeetrit Bahmutist edelasse. Ja oluline on see asula sellepärast, et kui siiamaani on lõunasuunalist varustusteed Bahmutti suudetud küll kontrollida kaugtulega, siis asula äravõtmisel avaneb võimalus maantee 0513, mis on peamine lõunasuunaline varustustee Vene Föderatsiooni üksustele Bahmutis, täielikult läbi lõigata ja sellega tulenevalt Vene üksuste olukord Bahmutis muutub oluliselt keerulisemaks," selgitas Grosberg.
Ukraina läbimurre pole veel kindel
Koloneli sõnul on kõige tähelepanuväärsemad sündmused viimasel nädalal toimunud Velika Novossilka ja Orihhivi suunal, kus ukrainlased on täiendavate üksuste abiga suutnud läbi tungida Vene üksuste esimesest kindlustatud tsoonist, kus Robotni küla ja Verbove küla piirkonnas on jõutud tavarindejoonest umbes kolm ja pool kilomeetrit lõuna poole.
"Välismeedia on öelnud, et see on suurpealetungi algus. Mina sellele küsimusele, kas see on nii või ei ole täna paraku vastata ei oska. Igas rünnakus on vaja jõuda vastase positsioonideni, neist läbi tungida ja siis seda edundada või neid positsioone hoida. Ja et aru saada, kui edukaks see kiilu löömine on osutunud, tuleb natukene aega varuda ja veel vaadata, kuidas olukord materialiseerub. Aga oluline edu see kindlasti Ukraina üksustele on," tõdes Grosberg.
Okupeeritud alade senisest kiirem vabastamine tähendaks Ukraina pealetungi tempo olulist tõstmist ja veel rohkemate üksuste lahingusse paiskamist.
"Aga nagu ukrainlased viimaste kuude jooksul on näidanud, siis tehakse seda väga tarmukalt ja oma isikkoosseisu hoides. Ja tõenäoliselt kui nüüd tegu ei ole just väga kavalalt üles leitud nõrgima lüliga Vene kaitseliinides, siis pigem minnakse samasuguse, nii-öelda mõistliku tempoga edasi," selgitas kaitseväe luureülem.
Toimetaja: Mait Ots