Rebo selgitas, et Ukraina vastupealetungi ettevalmistavad tegevused on kestnud paar kuud ja on olnud suhteliselt edukad ning vastupealetungi praeguses etapis on näha suuremate väeüksuste liikumist. Samas on tema sõnul näha ka Vene vägede vasturünnakuid Ukraina edasi jõudnud vägede vastu ning lisaks oma pealetungikatset Kreminna suunas.

Ukraina võimud on tunnistanud, et vastupealetungi tempo ei ole kulgenud soovitud kiirusel.

"Kiire edu ei ole tulnud, see on ka täiesti arusaadav, sest kui tõmbame väga laia pintsliga, siis võime öelda, et meil on põllu peal võrdsed väed. Kui vaatame suurtükke või mingitesse muudesse funktsioonidesse sisse, siis ühes asjas on ülekaal ühel, teisel ehk Ukrainal mingites muudes asjades," kommenteeris Rebo.

Tema sõnul püüavad Ukraina väed panna end praegu maksma nii piirkondlikult tekitatud ülekaalus kui ka kvaliteedis.

Ukraina väed püüavad Rebo hinnangul läbimurret mitmes kohas korraga.

"See on vajalik neile sellepärast, et Venemaal on olemas – jõudude vahekord on jällegi üks ühele – piisavad reservid, et ainult ühe läbimurdekatse korral panna see lukku. Mitmel pool läbi murdes nad tõmbavad Vene väed laiali ja suudavad oma vägesid, kuna initsiatiiv on nende käes, tõenäoliselt siis kergemini ümber paigutada. Ja nad otsivad seda nõrka kohta, kuni nad selle leiavad. Siis saame alles rääkida pealetungi sellest etapist, mida nimetame läbimurdeks ja seal arendatavast kiirest edust, mida kõik ootavad," selgitas Rebo.

Pikalt kestnud lahingust Bahmutis on saanud Rebo sõnul omaette sümbol, sest Venemaa režiimil ja relvajõududel on seal palju kaalul.

"Vene tavavaatleja silmis on ju Wagner see, kes võttis Bahmuti ära ja kui relvajõud selle ära annavad, on ilmselge prestiiži kaotus. See on täpselt see nupp, kuhu ukrainlased täna vajutavad ja tõmbavad sinna mitte ainult olulisel hulgal Vene vägesid, vaid peame rääkima ka selle kvaliteedist, sest sellel rindel on Putini režiimil järjest keerulisem välja panna häid võitlusvõimelisi üksusi," rääkis kolonel. 

Rebo tõdes, et kuigi olulisel määral on sõjas tegemist suurtükkide duelliga, siis territooriumi tagasi võtmiseks ja hoidmiseks on Ukrainal ikkagi vaja jalaväelasi.

"Eks ta suuresti tulejõu sõda ole või kui loeme statistikat. Aga päeva lõpuks, miks rinne ei liigu, on ikkagi need jalaväelased, kes hoiavad oma kaevikust kümne küünega kinni ja vastast sinna sisse ei lase," ütles ta.

Rebo: Ukrainas käik näitas Kiievi sõdurite distsipliini ja kohanemisvõimet

Kolonel Eero Rebo käis kevadel ka ise Ukrainas rindejoone lähistel, et näha Ukraina kogemuse pealt, mida Eesti peaks enda väljaõppes kasutusele võtma ja millest hoiduma.

Tema sõnul jättis Ukraina sõjaväelaste distsipliin ja olukorrateadlikkus hea mulje.

"Me (koos Reboga käis kolonel Jaanus Ainsalu ja staabiveebel Ott Sepp) käisime seal mõnda aega tagasi. See, mida nägime, oli just kevadele vastu minevad, talve üle elanud jalaväelased. Väga hea mulje jättis kogu selle üksuse distsipliin, lahinguvalmidus ja olukorrateadlikkus," ütles ta.

Rebo lisas, et Ukraina sõjaväelastel on tohutu kohanemisvõime ning ülemad on pädevad ja valmis võtma vastutust ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Rebo sõnul sai ta ka ülevaate sellest, kuidas Ukraina püüab sõda enda kasuks keerata.

"Me käisime läbi ka mitte ainult nende kaitsesoleku, vaid ka selle, kuidas nad varasemates lahingutes olid käinud ja saime suhteliselt hea ülevaate, mis on see võti, millega Ukraina üritab seda konflikti enda kasuks keerata."