X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Politico: tung USA-ga kaitseleppeid sõlmida näitab kasvavat muret Vene ohu pärast

USA sõjaväelane õppustel Eestis.
USA sõjaväelane õppustel Eestis. Autor/allikas: Kaitseväe Peastaap /mil.ee

See, et viimase kuu jooksul on kuus Läänemere äärset riiki sõlminud või uuendanud USA-ga kaitsekoostöö leppe, näitab Euroopas kasvavat muret Venemaa agressiivsuse pärast, kirjutas väljaanne Politico.

Eesti, Läti, Leedu, Taani, Rootsi ja Soome sõlmitud mitmeaastased kokkulepped, mis võimaldavad USA vägede kiiret kohaletoomist nende territooriumile, on viimane paljudest sammudest, mis Euroopa riigid on pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse astunud, tõdes väljaanne.

Ameerika Ühendriikidega sõlmitud julgeolekukoostöö lepped hõlbustavad USA üksustel neis riikides õppuste korraldamist ning lihtsustavad protseduure, kuidas neisse väed ja sõjatehnika kohale tuua.

"See võimaldab Ühendriikidel öelda: kogu see regioon on üks kaitsepiirkond - kus tegutseda koos nii planeerimisel, õppuste ja heidutusoperatsioonide läbiviimisel. Nüüd saab seda kõike teha ratsionaalselt, ilma et peaks ütlema, et me ei saa näiteks Rootsis tankida," kirjeldas Soome rahvusvaheliste suhete instituudi juhtivteadur Charly Salonius-Pasternak.

Pärast seda, kui Venemaa hõivas Ukrainalt 2014. aastal Krimmi, alustasid Rootsi ja Soome ühisõppusi ja märksa tihedamat koostööd NATO ja selle üksikute riikidega, pakkudes alliansile võimalust kohaolekuks Kaug-Põhjas, mida varem ei ole võimaldatud, kirjeldas Politico.

"Kõigi nende kokkulepete sõlmimise tõukejõud on Venemaa invasioon (Ukrainas -toim.), mure julgeoleku pärast Euroopas ning vajadus rohkemateks USA vägedeks idas, seda eriti Soome jaoks," ütles mõttekoja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi direktor Max Bergmann.

Ühena viimastest sõlmis USA-ga kaitsepakti sel esmaspäeval Soome, mis aprillis sai NATO liikmeks. Soome äsjane kokkulepe Washingtoniga ning alliansiga liitumine on Moskvale eriti mõru pill, kuna Venemaaga 1300 kilomeetrist piiri omav riik on hoidnud aastakümneid neutraalsust ning püüdnud Venemaaga erisuhteid ehitada. Pärast kaitsekokkuleppe sõlmimist kutsus Venemaa vestlusele Soome suursaadiku Moskvas, aga juba nädalavahetusel ähvardas Vene president Vladimir Putin Soomet Leningradi sõjaväeringkonna taasmoodustamisega, mis peaks koondama Soome lähistele uuemad väeüksused.

Kahe riigi vahel on suhteid pingestanud ka Aasia ja Aafrika riikidest pärit migrantide suunamine Venemaalt Soome piirile, mida Soome on nimetanud hübriidrünnakuks ja millega hakkamasaamiseks sulgenud oma idapiiri. Ka see on näidanud Soome jaoks julgeolekusuhete tugevdamise vajadust USA-ga, tõdes Politico.

Varasematel aastatel on USA-ga sarnased lepped juba sõlminud ka Norra ja Island, mis tähendab, Ameerika Ühendriikidel on legaalne alus oma üksuste paigutamiseks kogu Põhja-Euroopas. Lisaks on Põhjamaade vahel sõlmitud ka kaitsekoostöölepe, mis lihtsustab nende omavahelist sõjalist koostegevust.

Eelnevale täienduseks toob Politico esile ka pöörde Taanis. Riik muutis sel aastal 30 aastat hoitud poliitikat jääda välja Euroopa Liidu kaitsekoostööst – Kopenhaagen ühines nii EL-i alalise koostööraamistiku kui ka Euroopa Kaitseagentuuriga.

Taani peaminister Mette Frederiksen kirjeldas äsja USA-ga sõlmitud 10-aastast julgeolekukoostöö lepet kui läbimurret Taani kaitsepoliitikas. Taani on alates 1953. aastast lähtunud põhimõttest, et tema pinnal ei tohi olla ei tuumarelvi, välisriikide sõjaväebaase ega toimuda liitlaste õppusi.

Kui nüüd Taani parlament sõlmitud leppe heaks kiidab, saab USA õiguse kohalolekuks Taani õhujõudude baasides Karupis, Skrydstrupis and Aalborgis.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseametnikud USA esindajatega julgeolekukoostöö lepete allakirjutamisel. Autor/allikas: Kaitseministeerium

Aga mitte miski ei rõhutanud tähelepanu suurenemist heidutus- ja kaitsetegevusele Euroopas rohkem kui eelmisel reedel Pentagonis toimunud üritus, kus Leedu, Läti ja Eesti uuendasid Washingtoniga sõlmitud julgeolekukoostöölepinguid, märkis Politico.

"Eesti ja USA tugevate liitlassuhete kinnitusena uuendasime kaitsealase koostöö kokkulepet, mille keskmes on Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Eestis, panus Eesti diviisi arendamisse, küberkaitsealane koostöö ja Balti riikide võimearenduste ühishanked," ütles Eesti poolt leppele alla kirjutanud kaitseministeeriumi  kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton pressiteate vahendusel.

Laiema fookuse NATO liitlasvägede toomisele Balti riikidesse tõi ka esmaspäeval Leedu ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkulepe paigutada Leedusse 5000 Saksa sõjaväelast koos peredega, mis veel kaks aastat tagasi oleks olnud täiesti ettekujuteldamatu samm, rõhutas Politico.

Kõigi nende uute lepete kohal ripub siiski Washingtonist lähtuv poliitilise ebakindluse vari, kuna 2024. aasta novembris toimuvate presidendivalimiste eel juhib küsitlustes endine president Donald Trump praeguse riigipea Joe Bideni ees ja keegi pole kindel, mida 2024. aasta valimised toovad.

Atlandi Nõukogu Põhja-Euroopa valdkonna direktor Anna Wieslander ütles Politicole, et kokkuvõttes loovad üle Läänemere ulatuvad uued kaitsekokkulepped piirkonna, kus USA kohalolek on suurem olukorraks, "kui on vaja varakult reageerida, kui on vaja luureandmeid, et varakult tegutseda ja olla paigas, et heidutada". "Liitlased, sealhulgas USA, tahavad tegutseda piirideüleselt ja Põhjamaad tahavad tegutseda ühiselt nii õhus, maal kui ka merel," lisas ta. "See on see, milleks me valmistume."

Eesti, Läti ja Leedu lipuvärvides küpsised USA kaitseministeeriumi laua peal. Autor/allikas: Kaitseministeerium

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: Politico

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: