Maa-ameti andmetel toimus tänavu teises kvartalis kinnisvaraturul 11 126 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,25 miljardit eurot.

Korteriomanditega tehti teises kvartalis 6567 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 5892. Aastatagusega võrreldes vähenes eluruumidega tehtud tehingute arv viiendiku võrra, kuid võrreldes esimese kvartaliga püsib tehingute arv 25 protsendi kõrgemal.

Uute korteritega tehtud tehingute arv on aastaga vähenenud 14 protsenti, samal ajal on järelturu aktiivsus vähenenud viiendiku võrra.

Iga viies korteritehing tehti uue korteriga ning pooled esmamüükidest toimusid Tallinnas.

Enim tehinguid tehakse korteriomanditega, mis moodustavad kõikide ostu-müügitehingute koguarvust 53 protsenti. Hoonestamata maadega tehti 24 protsenti ja hoonestatud maadega 17 protsenti tehingutest. Koguväärtusest moodustavad tehingud korteritega 58 protsenti, hoonestamata maadega 14 protsenti ja hoonestatud maadega 24 protsenti.

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas aastaga 10 protsenti

Teise kvartali tehingute arv on küll kvartali võrdluses 25 protsenti kasvanud, ent viimase kahe aktiivsema aasta võrdluses püsib tehinguaktiivsus 22-32 protsenti madalamal tasemel.

Ostu-müügitehingute kuine jaotus näitab viivuks kevadkuudel kasvavat tehinguaktiivsust, mis aga juuni saabudes hooajalistest põhjustest tingituna mõnevõrra vaibub.

Juunikuus toimunud tehingute arv oli 19 protsenti madalam kui aasta tagasi juunis ning 8 protsenti madalam kui eelnenud kuul. Tehingute koguväärtuse moodustanud 1,25 miljardit eurot oli 39 protsenti kõrgem kui eelnenud kvartalid, kuid 15 protsenti madalam kui aasta tagasi samal ajal.

Tallinna uue korteri ruutmeetri keskmine hind oli teises kvartalis 3908 eurot ning aastaga tõusis ruutmeetri hind 10 protsenti ja kvartaliga viis protsenti. Järelturu korteri ruutmeetri keskmine hind oli 2775 eurot, kerkides eelneva kvartaliga võrreldes viis protsenti, aastases võrdluses jäi paigale.