"Ettevõte, mis oli suutlik allhanketeenust ka väljapool pakkuma, võttis suuna laiendamisele, uusi kliente juurde ja kuna varu oli üsna õhuke, siis uute klientide juurde võtmisega ei õnnestunud neid teenindada ja vanadki jäid veidi unarusse," ütles ta.

"Sealt edasi oli kindlasti ka halba õnne ja turukonjunktuuri. Mõni lennuk sai kannatada, varuosad, lennuki mootorid ei tulnud õigel ajal. Oli ka viletsalt planeerimist meeskondade liigutamisel ja nii edasi," rääkis minister.

Otsus laienemiseks tehti eelmise aasta lõpus, mil väljavaade oli hea, sealt edasi läks aga keeruliseks. Michal nentis, et toona võis laienemine tunduda hea idee, kuid tänaseks suveks planeeritud mahtu ei suuda ettevõte ära teenindada. "Nüüd on tulemuseks ettevõtte igakuine miinus."

Michali sõnul ootab riik Nordicalt mõistagi kasumlikkust. "Ootus on, et vaadatakse üle ettevõtte erinevad otsused, hinnatakse nende adekvaatsust tänases ajas ja ruumis ja püütakse jõuda ettevõtte stabiliseerimiseni, loodetavasti ka kasumlikkuseni."

Nordica juhtkonnas tööle asuv kriisimeeskond aitab välja selgitada, millised lepingud on võimalik muuta tulusaks ning millised peaks lõpetama.

Mullu langetatud otsuste eest vastutab Michali hinnangul ettevõtte juhtkond, kes nägi tänavust turusituatsiooni ilusama ja lootusrikkamana, kui see kujunes. Ta märkis, et on rääkinud ka toonase majandusministri Riina Sikkutiga, kelle sõnul pole ta tegelenud lennukitüüpide valimise ega laienemisplaanidega. "Toonane majandusminister kindlasti igapäevase juhtimisega ei tegelenud. Kui te mõistate, siis selleks on kõrgepalgalised juhid erasektorist või kust iganes mujalt võetud, kes saavad mitmekordset ministri palka, et nad igapäevaselt tegeleksid ettevõtte juhtimisega. Nii et mis tahes juhtimisotsused on ikkagi ettevõtte juhatuse teha ja nõukogu kontrollida."

Lennundusettevõte tuleks Michali hinnangul nii või teisiti erastada, kuna mujal allhankeid tehes pole Nordica enam Eesti riigile strateegiliselt olulise teenuse pakkuja. Lisaraha ei ole ministri sõnul ettevõttesse mõistlik panna. "Pigem tuleb see raha panna näiteks lennujaama, kus on võimalik Eesti inimeste ja majanduse jaoks vajalikke ühendusi luua," ütles ta.

Oma osa vastutuses on Michali sõnul ka ettevõtte nõukogul. "Aga täna nemad teevad pingutusi, et see ettevõte püsiks püsti ja kui meil on võimalus või vajadus ettevõttesse kedagi juurde tuua, siis me seda teeme."

Erastamiseks peab tänases majandusolukorras Nordica asjad korda saama, märkis ta.

"Transpordi Varahaldus on endiselt väga korralik ettevõte, mida erastada. Nordica saab asjad korda, siis on tedagi võimalik erastada. Kui see on väga keeruline, siis vaatame edasi. Esimene asi on Nordica stabiliseerimine. Ma ütleks ausalt, et tasub olla valmis ka selleks, et see ei pruugi ühel hetkel õnnestuda, kui on üle jõu käivad kohustused võetud. Siis meil tuleb lihtsalt varade pool erastada, muud midagi," ütles minister.

Kärpe ajastul ei pea Michal tõenäoliseks lisaraha eraldamist Nordicale, mistõttu peab ettevõte oma vahenditega toime tulema. "Täiendavat raha maksumaksja poolt Nordicasse ei ole minul plaan suunata."