Mulle jääb selgusetuks Nordica eelmise juhi Jan Palmeri öeldu, kui ta teatas oma lahkumisest, et on õige aeg lahkuda kui firma on heas seisus. Täna ütles ta, et Nordica juhatus teadis juba jaanuaris, et asi on väga halb. Kas teie saate aru, mida ta mõtles?

Ma ütleks nii, et ettevõtte nõukogu ja avalikkus nagu ka meie olime tõepoolest sellel arvamusel, et ettevõttes on kõik asjad üsna pilvitud, eelmise aasta lõpus ette võetud laienemisplaanid, mis sellel suvehooajal pidid realiseeruma, liiguvad plaanipäraselt isegi, kui on tagasilööke. Nüüd, juuli keskpaigaks sai selgeks, et see nii ei ole.

Aga juhatus teadis juba jaanuaris seda.

Jah, aga kui teadis, siis vähemalt seda infot üldkoosoleku ega nõukoguga sellises mahus ei avaldatud või vähemalt mina ei ole seda näinud, sest üldkoosolekule nad tulid, ütlesid, et kõik on kenasti. Nii et seetõttu ma ütleks nii, et see jutt võib-olla pole päris täpne, võib-olla on midagi tõlkes kaduma läinud.

Mis on teie hinnangul kõige reaalsem seletus hetkeolukorrale – halbade asjaolude kokkulangemine, juhtimisviga või pahatahtlik hooletus?

Mina ütleks, et ilmselt siin on mitu komponenti. Ma rõhutan, et tegemist on ju väga esialgse hinnanguga. Ilmselt on tegemist ikkagi ette võetud suurte laienemisplaanidega, mis otsustati varem ära. Ettevõte oleks jäänud oma liistude juurde, oleks ta suutnud vaikselt toimetada ehk kasvadagi, ühel hetkel jõuda erastamiseni. Asuti laienema ja laienemise käigus ei suudetud ära teenindada seniseid ega uusi kliente. Ja lepingud, mis pidid olema tulu, on tegelikult täna kulu.

Seal on ka veidi ärilist ebaõnne, mis tähendab, et lennukid on kannatada saanud, mingid tarneosad ei tule õige kiirusega. Aga on ka halba juhtimist, mis tähendab, et ei ole kõik sammud läbi planeeritud. Sellele kõigele me saame ilmselt ülevaate ja vastuse tellitud erikontrollis.

Aga ma küll rõhutaks seda, et sellise mastaabi valeotsused võivad tähendada ka, et lennunduse see pool, mis on opereerimine ehk Nordica võib sattuda väga negatiivsesse majandusolukorda.

Kui vaadata skaalat erastamine versus pankrot, siis kumb praegu tõenäolisem tundub?

Minu meelest nad viivad mõlemad ühe tulemuseni, küll üks on täiesti soovimatu tagajärg. Aga ütleme nii, et ettevõte, mis asutati selleks, et ta lendaks Tallinnast, Eestist ja oleks ka majanduslikult jätkusuutlik – see oli tollane ühiskondlik kokkulepe, miks Nordica asutati –, siis minu hinnangul tänases ettevõtte seisus on mõlemat ühiskondliku kokkuleppe poolt murtud. Ta ei lenda Eestist, ta veab allhanget. Ja sellisele ettevõttele meil ei ole strateegilist huvi lisaraha anda, teda jätkuvalt päästa ja ma arvan, et ettevõte peab ennast nüüd ise päästma. Seal on kriisimeeskond sees, nõukogu teeb, mida suudab. Kui seda suudetakse, olukord stabiliseerida, siis ta igal juhul läheb erastamisele. Nii et pikemas plaanis, ma arvan, ta ei peaks olema asi, mis on maksumaksja omanduses ja kanda.

Sinna on investeeritud laias laastus 100 miljonit eurot. Kui nüüd võrrelda meie valikuid Läti Air Balticuga, siis kuidas te seda hindate?

Ütleme nii, et rahvuslike ühenduste pidamine tihtipeale ongi pigem kulu kui rõõm ja oodatud tulu. Meie lennunduses on ju kaks poolt ja 2015. aastal tehti ka üsna nutikad otsused, eriti täna vaadates, kui varad pandi ühele poole – ehk lennukid ja kõik varad on täna kenasti alles, maksumaksja jaoks isegi sama hinnaga või veidi kallimad –, aga operatsioonide pool ehk see risk Eestist lendamiseks, kõik need muud riskid viidi lahku.

Ja need samad riskid tavaliselt, mis eriti väiksema ja kehvema ühendusega riikidest lendamisel on, tihtipeale tähendavad, et riik peab peale maksma sellele ühenduse pidamisele.

Aga täna, nagu enne just rääkisin, Nordica ju Eestist ei lenda, seetõttu ta ei täida seda strateegilist otstarvet. Ja kärpe ajal öelda, et maksta peale selleks, et keegi teeb allhanget Rootsis või Saksamaal, ma arvan, ei ole mõistlik. Pigem anname selle raha lennuväljale ja lennujaamale, kes teeb uusi ühendusi.