"Aktuaalne Kaamera" rääkis paljude allikatega, kellest paljud avaldasid rahulolematust EISA juhiotsingu protsessi üle. Kolme kuu jooksul on otsitud uut juhti nii töökuulutuse kui ka sihtotsinguga; ainuüksi personaliotsingufirma käest on läbi käinud ligi 200 kandidaadi elulookirjeldused. Ent uut juhti leitud pole.

Paljud, kes konkursiga kokku on puutunud, ütlevad, et otsitakse üliinimest.

"Esiteks, tal peaks olema väga tugev erasektori kogemus, ta peab aru saama, kuidas ettevõtjad mõtlevad, ta peab ettevõtjate seas olema autoriteetne isik. Teiseks, on kasuks, kui ta tunneb ka avaliku sektori poolt hästi. Ja tal on väga tugev visioon, nägemus organisatsiooni arengust," rääkis EISA nõukogus aseesimees Sille Kraam.

Enamik tippjuhtidest on nõukogu seatud kõrgele latile alla jäänud. Kellel otsitavad omadused aga on, pole olnud valmis pakutava palgaga tööle asuma.

"Meil on mitu intervjuuvooru toimunud, oleme kandidaatidega intervjuusid teinud. Pean ütlema, et on väga tugevaid kandidaate olnud. Aga nõukogu üldiselt on jõudnud üksmeelele mittesobivuse osas," ütles Kraam.

Küsimusele, kas juhikandidaadi nõudeid peaks äkki leevendama, vastas Kraam, et pigem ei. "See protsess on suhteliselt pikk olnud, aga õnneks on meil täna veel väga hästi toimiv juhatus, mis on kogu organisatsiooni tööd kenasti töös hoidnud," lisas ta.

Endine ettevõtlus- ja IT-minister Kristjan Järvan näeb probleemi selles, et riigitoetusi ja euroraha vahendava, ligi 370 töötajaga ühendorganisatsiooni juhile pannakse küll suur vastutus, ent ei anta otsustusõigust.

"Tuleb lähtuda sellest, et tegelikult poliitikat kujundatakse siin majas – valitsuses, ametnikud. Et tuua siia juurde veel üks juht, kellel on tohutu visioon kõike muutma hakata, siis selle rabelemise peale läheb liiga palju aega ja tegelikult töö jääb tegemata," ütles Järvan.

Nüüd valmistub organisatsioon uueks juhikonkursiks. Seni juhikonkurssi eest vedanud nõukogu esimees Kristi Tiivas astus eelmise nädala lõpus ametist tagasi. See annaks talle võimaluse ise ühendasutuse juhiks kandideerida, mida ta nõukogu esimehena teha ei saaks. Mitmete allikate väitel kavatsebki Tiivas seda teha.

"Minuga on päris mitmed inimesed sellel teemal rääkinud. Aga tänaseks ei ole ma veel oma otsust teinud," lausus Tiivas.

Küsimusele, miks ta end sellisel juhul taandas nõukogu esimehe kohalt, vastas Tiivas, et olukorras, kus ta potentsiaalselt kaalub kandideerimist, ei oleks olnud ei mõistlik ega eetiline jätkata tööd nõukogus.

"Ja selle otsuse plaanin ma lähinädalatel teha," lisas Tiivas.

Tiivase ühendasutuse nõukogu esimeheks toonud Järvan teda organisatsiooni uue juhina ei näe.

"Vaja läheks tugeva administreerimissuutlikkusega juhti EAS-i ja KredExi ühendasutusele. Ma arvan, et Kristi Tiivasel on väga tugevad omadused, aga võib-olla teistes kategooriates," leidis Järvan.

Kui toonane ettevõtlusminister Andres Sutt EAS-i ja KredExit kaks aastat tagasi ühendama asus, lubati sellest märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Tegelikkuses on läinud aga vastupidi –organisatsiooni ülalpidamiskulud on hoopis kasvanud.

"Sellist mastaapset kulude kokkuhoidu, nagu toona prognoositi, ei ole siiski toimunud. Üks päris proosaline põhjus oli see, et kuna KredExis olid omal ajal kõrgemad palgad ja kui (Kredex) pandi EAS-iga kokku, siis, kui on sama pulga peal inimesed, paratamatult nad tahavad ka sama palju palka saada," lausus Järvan.

Praegune minister Tiit Riisalo, kellele ühendasutus allub, viibib puhkusel ega soostunud kommenteerima.