Eluasemelaenu käendus on sihtkapitali suurendamise eelnõu seletuskirja järgi mõeldud inimestele, kes soovivad uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks võtta laenu ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, seda ennekõike maapiirkondades.

Sellel on viis erinevat sihtgruppi: noored pered, noored spetsialistid, energiatõhusa eluaseme omandajad või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerijad, lasterikkad pered ning kaitseväe või Kaitseliidu veteranid.

Näiteks kvalifitseerub nooreks spetsialistiks kuni 35-aastane, kõrghariduse, keskerihariduse või kutseharidusega inimene, kellega on sõlmitud tööleping, teenistusleping või juhatuse liikme leping. Lisaks ei tohi laenutaotleja olla katseajal.

Muu hulgas seisis seletuskirjas käenduse tingimusena ka omafinantseeringu suurus, mis peab olema vähemalt kümme portsenti laenu tagatisvara väärtusest. Samas lasterikka pere sihtrühma omafinantseering peab olema vähemalt viis protsenti laenu tagatisvara väärtusest.

Lasterikka pere sihtrühma moodustavad seletuskirja järgi vähemalt kolme kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last kasvatavad vanemad ühiselt või eraldiseisvalt või laste eestkostjad.

Laenu saavad ühiselt taotleda koos kaks inimest, kellest vähemalt üks peab kuuluma mainitud sihtrühmadesse.

Seletuskirjas toodi välja, millistes asulates käendust ei saa

"Maapiirkonnas eluaseme ostja või rekonstrueerija sihtrühma käendus on mõeldud inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks, võimaldades saada pangast suuremat laenu kui vara väärtus võimaldab ja pank tavatingimustel oleks nõus andma," seisis seletuskirjas.

Ostetav või rekonstrueeritav eluase peab asuma väljaspool EISA koostatud asulate nimekirja.

Eluase ei tohi seega asuda Harjumaa linnades või alevikes, välja arvatud Ardu, Habaja, Loksa, Rummu ja Ämari, ning kõigis Tallinnaga külgnevates valdades. Sama kehtib ka Tartumaa linnade ja alevike kohta, välja arvatud Alatskivi, Kallaste, Rannu ja Rõngu.

Lisaks ei tohi eluase paikneda Haapsalu linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus ja Viljandi linnas.

Käenduse tingimustena on välja toodud näiteks kümneprotsendiline omafinantseering ning tagatise suurus peab olema kuni 80 protsenti krediidi tagastamata põhiosast, kuid samas see ei tohi olla suurem kui 80 000 eurot. Ostetava või rekonstrueeritava vara väärtus peab katma vähemalt 25 protsenti laenust. Lisaks ei tohi eluaset anda üürile senikaua, kui kehtib laenuleping.

Sihtkapital peaks lähiaastatel veelgi suurenema

"Prognoosi kohaselt on vajalik sihtkapitali suurendamine alates 2024. aastast, kui sihtkapital ei ole enam piisav portfelli kiire kasvu finantseerimiseks. Kokku on vajalik sihtkapitali suurendamine 11 miljonit eurot," seisis kirjas.

Portfelli kiire kasvu taga on aga korterelamute rekonstrueerimise toetuste kasv, mida EISA samuti pakub. Asutus prognoosib korteriühistu laenude käenduste portfelli kasvu 2022. aasta 49 miljonilt eurolt 134 miljoni euroni 2028. aastal ehk see kasvaks 2,7 korda. 

Maapiirkondade elamumajanduslaenude käendusteenuse pakkumisel on seni kasutatud EISA olemasolevat sihtkapitali. Sihtkapitali suurendamine on seletuskirja järgi eelarveneutraalne, kuna tegemist on finantseerimistehinguga.