ERR kirjutas eelmisel nädalal, et EISA mulluse majandusaasta aruandest leiab hulga kaheldava otstarbekusega kulutusi: näiteks aitas EISA ehitada Pärnu Frost Boutique hotelli šungiidi lõõgastusala, korraldas turismiettevõtete meistriklassi, kus ettevõtted selgitasid mentori abil välja oma ärimudeli, ning lõi koos Jarek Kasariga "JAH-laulu", mis "iseloomustab kõiki EISA tegemisi tööandja väärtuspakkumises." Sarnaseid näiteid oli veel ja veel.

Lisaks ei ole kahe asutuse liitmisest sündinud ka kulude kokkuhoidu, mida kahe aasta eest neid ühendama asudes lubati, vastupidi – kulud on hoopis kasvanud.

Majandusminister Riisalo, kelle haldusalasse EISA kuulub, ütles ERR-ile, et Kredexi ja EASi ühendamise teel loodud EISA roll Eestis on kindlasti oluline ja seda on riigile vaja, ükskõik, mis selle nimi on.

"Kui küsida, mille jaoks ennekõike, siis ta on üks märkimisväärne majanduspoliitika instrument, elluviija. Ega meil neid liiga palju ei ole," sõnas ta.

Minister lisas, et eeldatavasti oli ühendamine põhjendatud ja sellest peaks sündima sünergia, kuid miks seda pole juhtunud, on raske vastata.

"Arusaadav, et kui paned kaks asja kokku, on tehniliselt ja kultuuriliselt tükk tööd, aga selleks on ka piisavalt aega olnud. Miks see pole ladusalt läinud, jään vastuse võlgu, aga pigem vaataksin ettepoole. Mis tehtud, seda enam muuta ei saa. Ma ei arva ka, et see on mahavisatud töö, tuleb lihtsalt paremini juhtida ja uue juhi leidmine on oluline protsess," ütles Riisalo, viidates katsele leida EISA-le uut juhti, mida pole kolme kuu jooksul suudetud.

Sünergia on Riisalo hinnangul saavutatav, aga selleks on vaja hooga otsast peale hakata, teha väike restart ning loomulikult vaadata otsa seni tehtud kulutuste otstarbekusele.

Riisalo märkis, et EISA-l on kahesugune roll: ühelt poolt tegelda vahenditega, mis on pärit Eesti riigi eelarvest ja need moodustavad praegu vähemuse, teiselt poolt aga vahenditega, mis moodustavad märkimisväärse osa ehk Euroopa Liidu raha, mis tuleb nii sotsiaalfondist kui ka taasterahastust. Selle laialijagamine on omaette töö, milleks on kindlasti institutsiooni vaja.

"Laiemas plaanis, kui vaatame, mis on eurovahenditega toimunud, võib leida kindlasti koomilisi näiteid, aga suures pildis on toimetatud efektiivselt ja tagasinõudeid on olnud väga vähe," lausus majandusminister.

Riisalo rõhutas, et üksiknäiteid EISA kaheldava otstarbekusega kulutustest ei soovi ta kommenteerida, sest leidub ka küllalt vastupidiseid näiteid.

Nelja ministriks oldud kuu jooksul on Riisalol olnud EISA töötajatega korduvalt kokkupuuteid ja nende töö on tema sõnul igati mõistlik ja ratsionaalne – EISA osalusega on tema sõnul Eestisse toodud üle 350 miljoni euro investeeringuid.

"On nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid ja ministril pole ju võimalik minna projekti kaupa sisse, nagu ajakirjanik, et võtab aja ja analüüsibki detailselt midagi läbi. Selge, et signaal on püütud, et seal on probleeme, loomulikult räägime sellest," lubas Riisalo. "Praegu on puhkusteperiood, seni räägime inimestega, kes neis valdkondades töötavad, et tõsiselt vaadata sisse, mis on põhjendatud ja mis mitte."

See saab olema ka uue juhi üks rollidest, lubas Riisalo.