Pildile klikkides saab kuulata EISA tellitud Jarek Kasari loodud "JAH-lugu" lugu, millele nad palusid lisada järgneva kommentaari: " Pärast KredExi ja EASi ühendamist on olnud eraldi fookuses ka organisatsioonikultuuri loomine. Ühe osana sellest osalesid töötajad erinevates töötubades, et otsida ühendasutusele ka ühised väärtused, missioon ja visioon. Selle tulemusena jõuti ühiselt väärtusteni julgus, arukus ja hoolivus, mida saab kasutada meeldejääva lühendiga JAH. Selleks, et paremini väärtusi meie töötajates kinnistada, aitas Jarek Kasar need väärtused laulu sisse panna." Loo lõpus leiab ka EISA kommentaari.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi liitmisel tekkinud liitasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) on Eesti mõistes üsna suur asutus. Selles töötab umbes 360 inimest ja möödunud aastal kulus tegevustele 56,6 miljonit eurot, rääkimata sadadest miljonitest edastatud toetustest.

Kuivõrd sihtasutuste liitmine on tihti segadusi ja probleeme tekitav, siis võib paljugi andeks anda, näiteks ka seda, et EISA möödunud aasta majandusaasta aruandest ei saa ülevaatlikku pilti, kui palju, mis segmentidele, mis fondidest on sihtasutus toetust maksnud, kui palju ja millele on maksumaksja raha kulutatud. Selle asemel on popurrii asjadest, mida sihtasutus oluliseks peab.

Samas on majandusaasta aruandes majandustulemuste sissejuhatuseks ligi 100 lehekülge võrdlemisi eklektilist teksti (ka numbreid ja mõõdikuid, mis näivad üsna laest võetud olevat).

Sihtasutuse tegevus on kodanikule läbipaistmatu ja terviklikku pilti ei sünni ka kodulehte koos majandusaasta aruandega vaadates. Kindlasti on EISA tegevuses hulgaliselt kui mitte hädavajalikke, siis vähemalt asjalikke rahapaigutusi, kuid ka hulganisti küsitavaid.

Mõned näited lähtuvalt majandusaasta aruandes ära toodud edunäidetest.

Loomeettevõtete arenguplaani elluviimise rakendamisega jätkamisel õnnestus EISA-l näiteks toetada videote tootjat Cuba Films OÜ-d brändistruktuuri selgemaks, paremini ja ühtsemalt kommunikeeritavaks muutmises, ühendades neli kaubamärki ühtse logo alla.

Mis kasu tegevusest maksumaksja saab või palju selleks raha kulub, selge ei ole. Ei saa infot ka EISA kodulehelt toetatud projektide nimekirjast, kus peaksid kõik maksumaksja toetust saanud projektid üleval olema, sest veebileht on katki. Sellel seisab vaid lakooniline sõnum: "Toetatud projektide andmebaasiga toimuvad hetkel hooldustööd. Taastame andmebaasi esimesel võimalusel. Vabandame ebamugavuste pärast!"

Veebilehtede toetamise kohta teatab EISA, et õnnestus koostöös ministeeriumitega toetada meretööstuse liidu veebilehekülge showroom.marineindustry.ee valmimist.

Toetuste valdkonnas turismiarenduses teatab EISA, et on õnnestunud toetada lisaks Depeche Mode'i ja The Weekndi kontserdile ka Tallinn Music Weeki, Station Narvat, kultuurifestivali Võnge, Narva Ooperipäevi, I Land Soundi, Simple Sessioni, Jazzkaart, PÖFF-i kui ka Tallinna WTA tenniseturniiri ja Tallinn International Horse Show'd. Samuti hulgaliselt konverentside korraldamist Eestis.

Lisaks leidis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võimaluse toetada Tallinna loomaaeda pilvemetsa rajamist. Turistidele, kes võiksid tahta pisut rahulikumalt aega veeta, rajati EISA toetuse abil restoran Lee (endine restoran Leib), kus pakkumisest leiab põneva jagamismenüü "Lee saladus", rõhutab sihtasutus majandusaasta aruandes.

Nendele, kes sooviksid Tallinnast kaugemale minna, aitas EISA ehitada Pärnu Frost Boutique hotelli šungiidi lõõgastusala ja Haapsallu butiikhotelli Villa Friedheim. Esoteerikahuvilised omistavad šungiidile teaduslikult tõendamata toimeid, Frost Boutique hotelli väitel aitab šungiit kahjulikku elektromagnetkiirgust (mobiiltelefonid, 5G, traadita internet jms) vähendada.

Lisaks sai toetust ettevõte Kvark Unicornland, et rajada Ülemiste linnakusse Rakett 69 lastele suunatud teadusstuudio.

Samuti saab EISA toetuste valdkonna turismi tootearenduse toel tulevikus ööbida Saaremaa pukktuulikus või kuppeltelgis Ahja jõel. Uutest spaateenustest arendatakse maksumaksja abil näiteks butiikspaad Padise mõisahoonesse, kultuuripärandit tutvustavat teatrisauna Mustamäe spaasse ja rabaspaasid Harju- ja Järvamaale.

Tootearendustoetust sai ka täisautomaatne SUP-laudade rendiautomaatide võrgustik. Tartu V Spa saab toetusega hoovipoolsete tubade külastajaid lõbustada valgusetendustega sisehoovis, PROTO Avastustehas pakkuda VR-õhtusööke ning Narva raekojas näha EISA toetuse abil VR-prillidega sõjaeelset linna.

Uute loodusturismi võimalustena edendatakse loodusvaatlust uue tehnikaga, näiteks öövaatluskaameratega, arendatakse rohetootena prügipüüki ning Emajõe Suursoos pannakse käima looduslaev Wildexpress. Enamik neid maksumaksja toel toetatud turismitooteid valmivad 2023. aasta sügiseks.

Kui palju EISA selliseid edulugusid toetanud on, on raske öelda, sest toetuste andmebaasi veebiliides on katki.

Innovatsiooni vallas peab EISA muu hulgas olulisimaks suure hulga erinevate uuringute tellimist, mida kasutav sihtgrupp ja selle sihtgrupi jaoks ei ole rakendatavus eraldi väljatoomist pälvinud.

Eraldi võiks välja tuua sihtasutuse rahastatud tulevikutehnoloogiate analüüse, mis on eklektilised ja kiirelt vananevad ülevaated eri teemadel. Kellele ja miks need loodud on, taas EISA ei ütle.

Samuti rõhutab EISA suurt kandideerimist sihtasutuse korraldatavale ettevõtluse auhinnale. See muidugi ei ole ainus EISA korraldatav auhinnaüritus ja ka kõigi teiste üle on sihtasutus väga uhke.

EISA on hulgaliselt korraldanud programme ja mentorlusi, mille eesmärk, mõõdik, kasu maksumaksjale või muu selline ei ole taas eraldi märgitud. Näiteks tippinnovaatorite programm, kus "ühes grupis osaleb kümme ambitsioonikat ettevõtet, kes saavad võimaluse töötada Eesti ja välismaiste innovatsioonivaldkonna tippekspertide- ja mentorite toel välja innovatsioonistrateegia, mille toel teha oma ettevõtte järgmine arenguhüpe".

Või näiteks digiteerimise meistriklass, mille eesmärk on suurendada andmete juhtimise teel ettevõtte pädevust protsessiinnovatsioonis, võttes selleks kasutusele terviklikke tehnoloogilisi lahendusi. Meistriklassi lõpuks on igal ettevõttel loodud protsessiinnovatsiooni tegevuskava koos tasuvusanalüüsi, eesmärkide ja võtmemõõdikutega. Sellesse oli kaasatud 40 ettevõtet.

Uutest meistriklassidest õnnestus EISA-l disainida ringdisaini meistriklassi katseprogramm ja vastutustundliku investeerimise (ESG) ja kestlikkuse meistriklass, esimeses neist peaksid osalema 10 ettevõtet ja teises 20. Tegelema peaks seal siis vastavalt nimedele keskkonnaalaste asjadega, kaasnevad teekaart ja tööriistakast ja nii edasi.

Välisinvesteeringute riiki meelitamise valdkonnas märgib EISA ühe kurioosse näitena näiteks ajakirja Life in Estonia väljaandmist, mida sihtasutus peab väga edukaks. "Ajakirja mõjust annavad tunnistust ettevõtete pöördumised, et saada selles kajastatud," märgib EISA majandusaasta aruandes.

Tõepoolest, sirvides ajakirja, on see kaanest kaaneni täis kajastatud ettevõtete reklaamina kirjutatud lugusid. Maksumaksja raha eest välja antava ajakirja sihtgrupp jääb arusaamatuks.

See pole ainus meediavaldkonna tegevus. Näiteks välismaa ajakirjanikega suhete loomiseks korraldas EISA pressireisi The Hype is Real, kus lisaks EISA töötajatele ja valitud ettevõtete külastamisele oli võimalik kohtuda peaministri ja majandusministriga. Samuti korraldas EISA pressireisi kitsamalt finantsväljaannetele, mille tulemusena sai meediakajastust 13 Eesti finantsvaldkonna ettevõtet ja tugiorganisatsiooni.

Lisaks peab EISA välisinvesteeringute riiki meelitamise üheks võtmeks regulaarset sisuloomet (223 ühikut) investinestonia.com veebilehel. Lehte reklaamides õnnestus EISA-l sellele meelitada 1,7 miljonit külastajat, mis on sihtasutuse teatel rekord.

Välistalentide värbamiseks proovis EISA võimalike värvatute hulgas Eesti mainet positiivselt mõjutada. Kokku jõudis EISA välistalentidele suunatud mainekampaania kümmekonna meediakajastuseni peamiselt Suurbritannia väljaannetes.

Turismi arendamiseks korraldas EISA möödunud aastal uuringu Šveitsi, Austria, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa ja Londoni piirkonna elanike seas, et saada teada, kas nad oleksid valmis Eestit külastama. Ühe tulemusena ütleb EISA, et neid, kes soovivad lähiaastatel Eestit või Baltikumi külastada, on Eestis käinud inimeste seas märkimisväärselt rohkem kui mittekäinute seas.

Ka turismivaldkonnal on oma meistriklass. Turismiettevõtete teenusedisaini ja digitaliseerimise meistriklassis osalenud 30 ettevõtet selgitasid koos teenusedisainerist mentoriga välja ettevõtte teenused ja ärimudeli ning valmis disainiaudit.

Turismiettevõtete ärimudelite mentorteenuse tulemusena näiteks valmis 42 ettevõttel terviklik ülevaade oma ärimudelist. Valmisid ka kaheksa digitaliseerimise õppevideot, mis tutvustavad digipöörde alustalasid – digiteerimist ja digitaliseerimist, andmepõhiste äriotsuste tegemist, küberhügieeni ja digitaliseerimise projekti juhtimist.

Eestisse turistide meelitamiseks korraldas EISA välisturgudel kampaaniaid. "Tegime vastavalt olukorrale vaheldumisi inspireerivaid ja nutikaid turundustegevusi digi- ja sotsiaalmeedia kanalites, väga laiapõhjalisi kampaaniaid," märkis EISA.

Muu hulgas toob EISA välja, et õnnestus näidata Visit Estonia temaatilisi videoklippe Nasdaqi ja Thomson Reutersi reklaamtahvlitel New Yorgis Times Square'il ning Washington DC ja Toronto Atrium on Bay ekraanidel.

Soome turul peab EISA suurimaks õnnestumiseks koostööprojekti Universal Musicuga ning Soome bändi Teflon Brothersiga. Taaselustati Soome rokilugu "Eesti On My Mind", mille eesmärk on EISA sõnul meenutada Soome publikule, et Eesti ootab kõiki külla. Koostöö raames valmis kolm videot, milles bänd külastab Tallinna, Pärnut ja Tartut.

Hispaania turul Eesti turundamiseks maksti moeloojale Duyos, kes käis meeskonnaga Tallinnas, Tartus, Setomaal ja Muhu saarel ja hiljem lõi moekollektsiooni, mida esitleti Madridi Fashion Weekil.

BBC World Newsi kanalile maksti Eestit kui turismisihtkohta tutvustava saate eest ja samuti telliti 30-sekundiline reklaam.

Turismiarenduse siseriiklikuks suureduks peab EISA WRC Rally Estonia toetamist.

E-residentsust populariseerivate tegevuste hulgas toob EISA välja, et õnnestus osta reklaamartiklid Washington Posti ja lennutada Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa ja Brasiilia ajakirjanikke Eestisse e-residentsusega tutvuma. Pressireisist õnnestus saada 39 kajastust.

EISA-siseselt nimetab asutus muu hulgas edulooks personali- ja haldusosakonna eestvedamisel ühendorganisatsiooni väärtuste loomist – ühised kokkusaamised, töötoad ja arutelud päädisid suvel organisatsiooni väärtuste sõnastamisega, millest lähtuvalt loodi koos Jarek Kasariga "JAH-laul", mis iseloomustab kõiki EISA tegemisi tööandja väärtuspakkumises.

Personali- ja haldusosakonna 2022. aasta teine suur projekt, mis kestis kaks aastat, oli ajaloolist säilitamist vajavate toimikute üleandmine rahvusarhiivi. Ettevalmistus hõlmas üle tuhande toimiku töötlemist, mis võttis kokku üle 64 000 töötunni – iga toimiku jaoks kulus umbes tund aega tehnilist tööd (kilede ja klambrite eemaldamine, märkmete kustutamine, korrastamine, süstematiseerimine, köitmine, toimikute kaantele ja karpide külgedele kirjutamine).

Peale selle tegeleti andmete Astra programmi kandmise ja arhivaalide loetelus kirjeldamisega, arhiivihoidlast dokumentide tellimise ja ülejäänud dokumentide hävitamisega (kõik toimingud tuli vormistada aktiga). Korrastamise ja juurdepääsupiirangute teemal toimusid kohtumised rahvusarhiivi inspektoriga ning kokku anti 2022. aasta novembris rahvusarhiivi üle 230 arhiivikarbi.

Samuti tegeles EISA möödunud aastal ka enda keskkonnajalajäljega. Näiteks raporteerib sihtasutus, et mõõtis ära enda süsinikujalajälje ja teadlikkuse parandamise teemadel kirjutati intranetti 16 uudist kestliku valdkonna tegemistest ja sihtasutus korraldas kuus majasisest koolitust. Lisaks avaldati avalikkusele kaks EISA kestlikkuse valdkonda kajastavat reklaamartiklit.

Ettevõtete roheteemal harimiseks korraldas EISA konverentsi "Roheline laine", mille eesmärk oli ettevõtete teadlikkuse suurendamine kestlikkuse vallas. Veebikonverentsil osales 180 kuulajat reaalajas ja hilisemaid järelvaatamisi lisandus veel 260.

Sihtasutuses töötas 2022. aastal 368 töötajat. Aasta jooksul tuli uusi töötajaid 81 ja lahkus 67, mis teeb tööjõuvoolavuse määraks 18 protsenti, millest vabatahtlik voolavus oli ligi 12 protsenti. Töötajatest 72 protsenti on naised ja 28 protsenti mehed. Juhi kohal töötab 10 protsenti.

84 protsendil töötajatest on kõrgharidus: seitse doktori-, 110 magistri- ja 48 bakalaureusekraadiga töötajat, 30 töötajal on rakenduskõrgharidus ning 16 töötajal on kraad, mis on varasema haridussüsteemi järgi võrdsustatud kas magistri- või doktorikraadiga. Kõrgharidust on omandamas veel 17 töötajat, nendest doktoriõppes viis töötajat.

Keskmine palk EISA-s oli möödunud aastal umbes 3200 eurot.

EISA ütleb oma kommentaaris, et väljatoodud tegevused on loetletud ilma konteksti pakkumata ja jätavad asutuse tegevusest moonutatud mulje.

"EAS-i ja Kredexi ühendasutus on riigi majanduspoliitika peamine elluviimise vahend – see tähendab, et täidame poliitikakujundaja ehk valitsuse ja ministeeriumi tellimust koos selleks antud vahenditega," ütles EISA juhatuse liige Maria Lepik kirjalikus kommentaaris.

EISA loetleb nimekirja valitud majandusstatistikat ja ütleb, et selle saavutamiseks on vaja teha turundustegevusi, meistriklasse, toetada ettevõtteid, tellida uuringuid, korraldada konverentse, tunnustada parimad ettevõtteid, arendada organisatsioonikultuuri.

"Kõik teenused on disainitud koostöös poliitikakujundaja ja vastava sektori esindajatega ning ettevõtlusmeetmete kõige laiem eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet," märkis Lepik.

"Mis puudutab ERR-i väljatoodud detaile, siis mitmed näited keskenduvad turunduslikele tegevustele välisriikides. Näiteks heidab artikkel ette, et meie poolt välja antud ajakiri reklaamib Eesti ettevõtteid, aga just see asja eesmärk ongi," ütleb Lepik samas avamata, kes võiks olla ajakirja sihtgrupp.

"Meie eesmärk on Eesti mainet välisriikides kujundada, et Eesti tunduks perspektiivikas paik, kuhu investeerida, kuhu reisida, kus tarka tööd teha, kust osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Tagasihoidlikkus pole voorus üleilmsel turuplatsil, kus riigid võistlevad omavahel atraktiivsuses, et tulusid suurendada ja sellega rahva elujärge parandada," kirjutas Lepik.

Lepik märgib, et kõiki loos toodud näiteid ta kommenteerida ei jõua, kuid soovib kaitsta Pärnu šungiidispaa toetamist. "Turismis on eelkõige oluline lugu ja erilisus, mida turismitoode jutustab. Tähelepanumajanduses on teistest eristumine järjest raskem ja Eesti-sugusel turismiriigil, kus ei ole aastaringset päikest, lõputuid liivarandu ja Eiffeli torne, on vaja erinevaid teistest eristuvaid turismitooteid – teinekord isegi mingit kiiksu. Eesti spaamaastik on rikkalik ning siin on eristumine turuosalistele samuti oluline," märgib Lepik.

"Frost Boutique on Pärnu kesklinnas asuv heaoluspaa, mitte tervisespaa ning tarbijakaitseameti poolt keelatud terviseväiteid ettevõte oma tegevuse reklaamimisel ei kasuta. Ettevõte oma veebilehel ennast šungiidi 5G vastu aitava mõjuga ei reklaami ning on tavaline wellness-teenuseid pakkuv spaa. Selliste turismitoodete vastu on nõudlus suur ja kasvamas veelgi," märkis Lepik.

Lepik märgib, et EISA analüüsib ja hindab projekte enne toetamist ja kontrollib neid hiljem ja kuivõrd enamasti on lubatu ära tehtud, siis kõik on hästi.

"Eelmisel aastal oli tagasinõuete maht 0,2 protsenti aasta jooksul tehtud rahastamisotsuste mahust – enamus nendest on teadmatusega soetud vigadega, mitte kuritahtliku kavatsusega. Väike tagasinõuete arv kinnitab, et oleme rahastusotsuseid teinud kaalutletult," ütles Lepik

Viimaks ütleb Lepik, et ka teised riigid käituvad sarnaselt. "Konstruktiivne kriitika on alati oodatud, kuid detailide ümber peab olema ka kontekst. Teised riigid toetavad valitsuse tasandil ülalmainitud valdkondi ja sama on mõistlik ka meil teha – seda nii majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks kui ka meie inimeste elamustingimuste parandamiseks," ütles Lepik.