Norstati reitingud: EKRE langus on peatunud

Kuigi viimase nädalaga Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat jälgitav erakondade toetus märkimisväärselt ei muutunud, siis viimase kahe nädalaga on Reformierakonna toetus langenud 1,7 protsendipunkti võrra. Kaks kuud languses olnud EKRE toetus on samal ajal stabiliseerunud.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 26,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22 protsenti ja Keskerakonda 18,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Viimased nelja nädala koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 11. juulist 7. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.
Keskerakonna toetus on viie nädalaga tõusnud 2,7 protsendipunkti võrra, kuid viimaste andmete põhjal on tõus peatumas. Reformierakonna edu EKRE ees on 4,6 protsendipunkti ning Keskerakond jääb EKRE-st 3,7 protsendipunkti kaugusele.
Esikolmikule järgnevad SDE (10,4 protsenti), Isamaa (9,8 protsenti) ning Eesti 200 (kaheksa protsenti).
Värsked andmed kinnitavad, et Eesti 200 langus on peatunud ning võrreldes kahe nädala taguse tulemusega on nende toetus praegu ühe protsendipunkti võrra kõrgem.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 45 protsenti ning opositsioonierakondi 50,1 protsenti vastajatest.
Oma küsitluse tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad (26,6 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,68 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,03 protsenti.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 11.07-17.07, 18.07-.07, 04.07-31.07 ja 31.07-07.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.