Norstati uuring näitab Reformierakonna toetuse langust
Reformierakonna toetus on kolm nädalat järjest langenud, teiste parteide toetuses nii suuri muutusi ei ole, selgus uuringufirma Norstat Eesti AS korraldatava iganädalase küsitluse kolmapäeval avaldatud tulemustest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,8 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,6 protsenti ja Keskerakonda 18,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 18. juulist 14. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.
Reformierakonna toetus on viimase kolme nädalaga langenud 2,2 protsendipunkti võrra. EKRE toetus on viimase nelja nädala jooksul püsinud 22-23 protsendi vahel. Keskerakonna toetus on viimased kolm nädalat püsinud 18% juures. Reformierakonna edu EKRE ees on 3,2 protsendipunkti ning EKRE edu Keskerakonna ees 4,4 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) (10,5 protsenti), Isamaa (9,8 protsenti) ning Eesti 200 (8,4 protsenti). Võrreldes kolme nädala taguse madalpunktiga on Eesti 200 toetus praegu 1,4 protsendipunkti võrra kõrgem.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,7 protsenti ning opositsioonierakondi 50,6 protsenti vastajatest.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,67 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,06%.
Uuringufirma Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 18.07-.23.07, 24.07-31.07, 31.07-07.08 ja 07.08-14.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots