Norstati küsitlus näitab nii Reformierakonna kui EKRE toetuse kasvu
Viimase nädalaga on toetust kasvatanud nii kõrgeima reitinguga Reformierakond kui ka teisel positsioonil asuv Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub uuringufirma Norstat Eesti AS kolmapäeval avaldatud iganädalase küsitluse tulemustest. Kõige rohkem on aga tõusnud neljandal kohal oleva Isamaa reiting.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,3 protsenti, EKRE-t 24 protsenti ja Keskerakonda 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus kasvas eelmise nädala 24,9 protsendilt 0,4 protsendipunkti võrra nagu ka EKRE toetus, mis oli nädal tagasi 23,6 protsenti. EKRE toetus on siiski viimase nelja nädalaga tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on hetkel stabiilne.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. augustist 4. septembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Esikolmikule järgnevad Isamaa (11 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,7 protsenti) ning Eesti 200 (7,8 protsenti). Isamaa toetus oli viimati nii kõrge 2019. aasta märtsis. Eelmisel nädalal olid nende erakondade toetused vastavalt 10,2 protsenti, 10,3 protsenti ja 8,4 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 42,8 protsenti ning opositsioonierakondi 52,5 protsenti vastajatest.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,64 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-1,01 protsenti.
Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 07.08-14.08, 14.08-21.08, 21.08-28.08 ja 29.08-04.09 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots