Olgu küsimuse all metsanduse, tööstuse või põllumajanduse tulevik, üha enam kostab poliitikute seast, et "sellele loodame vastuse leida kliimaseaduse arutelude käigus". Ametlikult avatakse need arutelud septembris Tallinnas Radissoni hotellis.

Aga juba enne tuleb kokku kliimanõukogu, mida kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets võrdleb eelarvenõukoguga. "Kliimanõukogu roll on anda sisendit sellesse protsessi, vaadata üle vahetulemusi ja see kogu jääb tegutsema ka pärast seda, kui kliimaseadus on valmis, et hinnata eesmärkide täitmist," selgitas Kasemets.

Ministeeriumis käivad ettevalmistused juba mõnda aega. Kasemetsa sõnul tehakse praegu kolme analüüsi. Neist esimene peaks kirjeldama, missugune on erinevate võimalike otsuste ja meetmete mõju süsinikuheitmele, teine kaardistama ära Eestile seatud kohustused ja kolmas rahaallikad.

"Kliimanõukogu esimene roll on anda omapoolne sisend, mida veel oleks vaja ministeeriumi poolt juurde hinnata, analüüsida. Anda ka sisend sellesse, kuidas need arutelud, mida me plaanime, peaksid toimuma ja millega veel kindlasti tuleks arvestada," rääkis Kasemets.

Kliimanõukokku kutsutakse kantsleri sõnul teadlasi, aga ka spetsialiste erinevatest valdkondadest. Tulemas on näiteks infotehnoloogia, transpordi ja energeetika valdkonnas töötavaid inimesi. Umbes 15-liikmeline nõukogu tehakse avalikuks augustis.

"Seal osalevad inimesed ikkagi ekspertidena. See kogu ei ole üles ehitatud nii, et keegi seal esindaks konkreetset huvirühma või organisatsiooni," ütles Kasemets.

Kliimaseadus paneb paika raamid

Nõuandvas rollis kliimanõukogu kõrval hakkab sügisel tööle ka kliimaseaduse juhtrühm. See koosneb riigiasutuste ja ministeeriumite esindajatest ning kontrollib, et protsess ree peal püsiks.

Lisaks pannakse kokku veel kuus valdkondlikku töögruppi. Nende ülesande selgitamiseks kirjeldas Kasemets, mida kliimaseadus reguleerib ja mida mitte.

"Seadus paneb paika raamid, ambitsiooni Eesti eesmärkide osas 2030., 2040., 2050. aastaks ja ka sektoriaalsed eesmärgid, kuidas iga erinev sektor kliimaambitsiooni panustab," rääkis Kasemets.

Ta usub, et just läbi valdkondlike eesmärkide saadakse aru, kuhu riik eri sektorites teel on. Mis tegevustega neid eesmärke täita, kliimaseadus ilmselt ei reguleeri.

"Kus me küll näeme, et meil on vaja neid seadusandlikke muudatusi teha, on ressursikasutus," täpsustas Kasemets. "Et ettevõtetel oleks väga pikaajaliselt selgus, missugune ressurss missugustel tingimustel on Eestis kättesaadav."

Seal, kus detailsusaste suuremaks läheb, muudetakse kliimaseaduse kõrval ka valdkondlikke seadusi. "Kui me räägime näiteks põlevkivi kasutamisest, siis mis tingimustes ja kui kaua seda saaks teha. Samamoodi turvas on niisugune maavara," sõnas Kasemets.

Kolmandaks paneb kliimaseadus paika protseduurid ja raamistiku, omamoodi tööriistad, mille abil tulevased valitsused eesmärkide poole rühivad.

"Seadus saab sisaldama seiremehhanismi, kuidas me nende eesmärkide täitmist üle vaatame. Kindlasti ka see, et me täpsemalt ja selgemalt teaksime, missugune meie erinevate otsuste mõju kasvuhoonegaaside heitele ja laiemalt keskkonnale on," rääkis Kasemets.

Loodetakse laiemat arutelu

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, kus selgub täpsemalt, mida kliimaseadus reguleerib ja kuidas ta mahub olemasolevate seaduste vahele, peaks valmima enne selle aasta lõppu. Kuid Keit Kasemetsa sõnul võiks arutelud ulatuda seaduse reguleerimisalast hulga kaugemale.

"Me ennekõike tahame käivitada ühiskonnas aktiivse arutelu Eesti võimalike järgmiste sammude osas kogu kliima teemal," rääkis Kasemets.

Siin tulebki mängu valdkondlike töörühmade põhiülesanne – mõelda sellele, missuguste sammudega riik seatud eesmärkideni jõuaks.

"Niisugune ettevaatav roll, et arutada, mis siis on eri sektorites need Eesti konkurentsieelised, see uuem, targem, kõrgema lisandväärtusega majandusmudel, mille poole me peaksime minema. Ja siis ka väga praktiliselt arutada, mida siis selleks oleks vaja teha," selgitas Kasemets.

Laiemat arutelu loodab ta ka suuremalt kaasamise ringilt. Selle tarbeks külastab kliimaminister kuni seitset maakonda ning neljas suuremas linnas korraldatakse Arvamusrännaku nimelised üritused.

"Kõik inimesed, kellel on huvi, saavad seal osaleda, kaasa rääkida," lubas Kasemets. "Me kindlasti proovime teha omalt poolt päris palju eeltööd ja anda ette erinevaid valikuid, erinevaid konkreetseid teemasid, mille osas arvamust avaldada saab."

Tuleva aasta maikuus, pärast Arvamusrännakut peaks kliimaseaduse eelnõu kooskõlastusringile jõudma. Riigikogu kätte tahetakse see saata sügisel. Kasemets loodab, et uus seadus jõustub 2025. aasta esimesel jaanuaril.