Metsa seisundi ja varude suuruse kohta andmete saamiseks ning pikaajalise metsamajandustegevuse kavandamiseks tuleb metsa inventeerida ja planeerida metsamajanduslikke töid, metsa inventeerimisandmed kehtivad kümme aastat ja registrisse kantavad andmed ei tohi olla vanemad kui aasta.

Keskkonnaagentuur nõuab aga kümne aasta jooksul tehtud metsamajandustööde andmeid vaid erametsamaade kohta, aga mitte Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK). Seadusega ei ole riigimetsale aga erandit sätestatud.

Õiguskantsler Ülle Madise märgib, et keskkonnaagentuuri metsa inventeerimise juhendist kõrvalekaldumine on seadusevastane ja omavoliline.

"Kui pole otstarbekas ega vajalik riigimetsamaa metsaeraldisel tehtud metsamajandustöid metsaregistris kajastada, siis tuleb see erand ette näha normis, st ministri määruses. Agentuuril ei ole õigust kehtestatud normidest kõrvale kalduda, kui minister ei ole määrusega agentuuri selleks volitanud," kirjutas õiguskantsler.  

Metsa inventeerimise andmete valikuline registrisse kandmine nii, et erametsade kohta nõutakse andmeid, aga riigimetsade kohta mitte, võib õiguskantsleri hinnangul tuua kaasa metsakorraldajate ebavõrdse kohtlemise.

Õiguskantsler toob näiteks, et kui erametsamaade metsakorraldajate puhul loetakse andmete esitamata jätmist rikkumiseks, siis riigimetsa puhul seda ei tehta ning rikkumise puhul võib keskkonnaagentuur tunnistada kehtetuks metsakorraldaja tunnistuse. See tähendaks ettevõtlusvabaduse piiramist ja konkurentsi moonutamist.

Õiguskantsler ootab keskkonnaagentuurilt kas metsa korraldamise juhendi täitmist või vajadusel juhendi muutmist.