Tallinn lubab tee-ehituse järel rohelisemat ja rattasõbralikumat linna
Tallinna kesklinna teedeehitus on pannud linlasi küsima, kuidas tänavad lõpuks välja hakkavad nägema ja ega linnapildis haljastust veelgi vähemaks jää. Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul tuleb rohelust juurde ja linn muutub ratturite ja jalakäijate jaoks paremaks.
Kuna visuaalseid plaane linnatänavate lõpptulemustest avalikkusele reklaamitud pole, siis on rekonstrueerimisel olevad teelõigud tekitanud pealinna elanikes kahtlusi nii haljastusalade suuruse kui ka piisavate jalakäija- ja ratturiteede üle.
"Rohelise poolt ma ise olen. Kui linnapildis on parke, puid ja rohelist, mulle see väga meeldib. /.../ Tundub, et vähemalt nad jalgrattateid, mille nad küll katavad punase värviga, et nad vähemalt on hakanud mõtlema selle peale, et muuta seda linnapilti. Isiklikult tundub, et tehakse mingeid samme. Mis see päriselt on ja mis plaan neil on, seda tahaks ka teada," rääkis muusik Rainer Ild.
Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene on optimistlik, et linnavalitsus nende teemade peale siiski mõtleb. Samas peab ta praegu tehtud plaane liiga vanamoodsaks.
"Paljud lahendused on tegelikult alguse saanud juba mõnda aega tagasi. /.../ Selles vanas versioonis on ta pigem autokeskne. Nüüd tõesti on riigil ka plaanid ümber teha, võib loota, et sealt tulevad teised printsiibid mängu. /.../ On näha sellist trendi, et seda asfalti tõesti saab Tallinnas kuidagi paljuvõitu, see hakkab silma praegusel hetkel," rääkis Tuvikene.
Tallinna linnavalitsus pealinna liigselt autokeskseks muutumist aga ei tähelda.
"Mina ei ole selle seisukohaga nõus. Ma arvan, et kui me vaatame seda, mis on praegu ehituses, mis on praegu projekteerimises, see, mida me hakkame ehitama järgmisel aastal, /.../ me siiski oleme ehitamas ruumi ümber rattasõbralikumaks, jalakäijasõbralikumaks," ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Tema sõnul muutub ka üldine linnapilt rohelisemaks. Selleks, et mitte lõhkuda maa-alust taristut, istutatakse nüüd puud spetsiaalsetesse konteineritesse.
"Lihtsalt ajalooliselt puid istutati trassidele liiga lähedale. Ja neid trasse eemaldada, konstrueerida, asendada ilma osasid puid seal asendamata lihtsalt võimalik ei olnud. Siis nii palju puid säilitati, kui oli võimalik säilitada. Nende puude asemel, mis likvideeriti, lisatakse puid ja samuti lisatakse puid ka juurde. Lõppkokkuvõttes umbes kaks korda rohkem puid, kui mind mälu ei peta, seal hakkab olema. Ja mitu tuhat põõsast ka," selgitas Svet.
Esimesed suuremad tee-ehitused saavad valmis sügiseks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"