Kuidas teetööd sel sügisel järk-järgult Tallinna kesklinnas lõppevad või talveks pausile pannakse, on välja öeldud, aga kas on juba selge, mis ootab ees järgmise aasta kevadel-suvel?

Praeguse hetke teadmine, kui me kevadel alustame – see on oluline, et kõik võib veel muutuda – jätkame Vanasadama trammiliini ehitusega ja kõik suuremad tööd peaksid olema järgmise aastaga tehtud. Seal võib-olla kõige olulisemad lõigud on teisel pool Ahtri tänavat, trammitee ristumine Mere puiesteega, kindlasti tööd sadama piirkonnas.

Kesklinnast rääkides on plaanis Lastekodu tänav. Me loodame, et jõuame projektiga, ehitusloaga valmis, sest Lastekodu tänaval kõik võrguvaldajad soovivad järgmisel aastal minna oma torusid vahetama. Meie tahaksime ka uut tänavaruumi nii-öelda maale tuua.

Ma siiralt loodan, et järgmise aasta teises pooles tekib meil võimalus alustada Tulika tänavaga.

Terve järgmise aasta ehitame Tondi eritasandilist ristmikku. Järgmisel aastal ehitame kergliiklustunneli Paldiski maantee ja Tehnika tänava ristumisele.

Peterburi tee ilmselt kevade lõpupoole, Majaka tänava poolt hakkame pihta. Meil on veel lõplikult langetamata otsused, mis on see järgmine etapp. Et kas hakkame minema nii-öelda kesklinna poolt linnast välja või näiteks paralleelselt liigume kahest Peterburi tee otsast kuskile sinna Smuuli viadukti poole.  

Väiksematest töödest: need on peamiselt tänavad, mis on seotud kooliteekondadega või piirkondlike prioriteetidega – Lasnamäel Varraku, Pirital võib-olla Kose, see on praegu küsimärgiga. Kristiines võib-olla Rahumäe tee, võimalik, et see lükkub 2025. aastasse.

Nõmmel loodame ehitada valmis Kerese, Kraavi, Pihlaka tänava ja ka vastava veepuhastustaristu. See on oluline selleks, et saaksime edasi liikuda Nõmme keskuse rekonstrueerimise projektiga. Me tegelikult lootsime, et saame sellel aastal seda kombinatsiooni ehitada, aga seal selgus, et oli vaja rohkem uuringuid teha.

Põhja-Tallinnas on meil Ristiku tänav projekteerimisel, ma praegu veel ei julge lubada, et just järgmine aasta hakkame seda ehitama.

Ja neile lisaks muidugi Kesklinna rattataristut puudutavad uued ehitused, ent seal suure tõenäosusega neist olulisemad jäävad juba järgnevateks aastateks, kuna projekteerimisele lihtsalt kulub nii palju aega.

Kui linn kuulutas mullu ja ka veel tänavu välja järjest tee-ehitushankeid – Pronksi-Jõe, Tondi ülesõit – siis oli see aeg, kui oli pidev mure, et hinnad tõusid kiiresti ja keegi ei teadnud, palju tegelikult miski lõpuks maksma läheb. Linngi oli sunnitud hanketingimusi mitu korda muutma.

Jah, me lisasime (lepingutesse) ehitushindade indeksi arvestamise võimaluse.

Nüüd, kui hinnad on stabiliseerunud, kas on midagi läinud ehituse käigus linna kui tellija jaoks odavamaks, midagi kallimaks, ütleme kas või Pronksi tänava puhul?

Nende töödega kokkuhoidu ei ole tekkinud, ja ütleme ausalt, kui ei ehita just keset tühermaad, siis tavaliselt tekivad mingid lisavajadused: mingid torud tulevad välja sealt, kus neid ei pidanud olema. Tekivad mingid ootamatud probleemid, millele ei osanud mõelda. Seega ma suurt kokkuhoidu nende Kesklinna objektide puhul ei ootaks.  

Aga mida me ka ei näe – me ei näe hetkel mingit drastilist hinnatõusu. Näeme, et meie hangetel hinnad enamasti langevad pluss-miinus 10 protsenti.

Tänaseks on meie hinnangul turg stabiliseerunud, vähemalt hinnad neil materjalidel, mis energiakriisi ja Ukrainas peetava sõjaga seoses võisid hinnavahet tekitada. Ja kui me vaatame üldist fooni, et riik on oma investeeringuid koomale tõmbamas, linnal on investeerimisvõime säilinud, tänu muu hulgas meie eelarvedistsipliinile – ma arvan, et praegu on meie jaoks, ma ei ütle, et hea, vaid on normaalne olukord.

Et tuleb rohkem pakkumisi Tallinna hangetele selle tõttu, et riik tellib vähem teetöid?

Ma ei ole majandusanalüütik ja ma ei oska seda seostada, aga enamasti meie hanked ei luhtu. Ja enamasti hangetele tullakse pakkuma adekvaatset hinda.

Pigem näeme, kus meil on olnud mured, et suuremate objektidega on hinna prognoosimine miskipärast lihtsam. Väiksemal objektil võib hind olla küll planeeritud 100 000, mingite linnamööblielementide ostmisele, aga hankel hüppab hind 60 000 võrra. Kui me räägime miljoneid maksvatest teetöödest, siis 60 000 eurot justkui ei ole suur summa, aga kui see (hinnatõus) on üle 50 protsendi ühe objekti eelarvest, näitab see seda, et turul toimub midagi huvitavat.

Ilma lisaeelarveta oli tänavu Tallinna eelarves teede ja tänavate jaoks planeeritud umbes 78 miljonit eurot. Mida praegu märgid näitavad, kas järgmise aasta eelarves on see summa sama või suurem?

Natuke vara öelda, ma ei sooviks eelarveläbirääkimisi alustada kolleegidega ERR-i portaali vahendusel, kuigi see oleks väga suur au.

Aga kui me vaatame Tallinna eelarvestrateegiat, siis ei saa väita, et Tallinna plaanid piirduvad Vanasadama trammi, Pronksi tänava ja Tondi eritasandilise ristmikuga.

Meil on strateegiline eesmärk, me tahame eelisarendada ühistransporti, me tahame teha linna nagunii jalakäijatele, üldiselt kergliiklejatele mugavamaks ja turvalisemaks. Me tahame uuendada tänavaruumi. Me tahame muuta koolitee turvalisemaks. See kõik ei tule õhust. Ja see kõik ei teki mingitest pisiremontidest, vaid tihti nõuab tänavate ümberehitamist.

Järelikult, kui need prioriteedid on meie koalitsioonilepingus, kui nad on meie eelarvestrateegias, siis see tähendab seda, et me jätkame lähiaastatel ka investeerimist Tallinna tänavaruumi.

Lisaks teame seda, et kahel väga olulisel võrguvaldajal, Tallinna Veel ja Utilitasel, on just sellel aastal tekkinud väga tugev investeerimiskindlus. Tallinna Vee puhul on meil vastu võetud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 12 aastaks. Utilitasega aga moodustasime ühise kaugkütteettevõtte.

Me püüame võimalikult palju nendega tulla kaasa ja renoveerida (nende töödega koos) tänavaruumi. Seega mina arvan, et tänavainvesteeringuid me ei tõmba koomale.

Lõplik otsus jääb Tallinna linnavolikogule ja meie ka ametlik keskkonna- ja kommunaalameti investeerimistaotlus (eelarvesse) pannakse kokku alles septembri keskpaigaks, nii et läheb natuke aega.

Sel suvel said Tallinna teetööd palju kriitikat ja ei saa väita, et oleks olnud ülekohtune, sest Tallinna kesklinnas oligi ja ongi keeruline liikuda, ka jala ja rattaga. Aga mis veel paljusid häiris, oli see, et olete lisaks suurematele teetöödele andnud järjest lubasid väiksematele taristutöödele, näiteks Liivalaia tänaval, Tehnika tänaval, Rohu tänaval ja nii edasi ja nii edasi. Ka nende tööde mõju kesklinna liiklusele oli tegelikult suur.

No esiteks, suurem osa nendest töödest saavadki 1. septembriks läbi ja see oli teadlik otsus, et kui on vaja torusid kaevata, siis neid kaevataks suvel, kui liiklust on mitukümmend protsenti vähem linnas.

Ja meil ei ole õigust neid töid päris ära keelata. Meil on õigus ajatada, panna tingimused, seada tähtajad. Osa töid on meie nõudel edasi lükatud, osa töid on pressitud kokku lühema aja peale.

Lõppkokkuvõttes me ka anname endale aru, et igasugused toru- ja kommunikatsioonitööd toovad endaga kaasa liikluspiiranguid. Aga neid tehakse seetõttu, et kuskil on toru on kukkunud ümber ja on reaalne võimalus, et tuhanded inimesed jäävad ilma vee ja kanalisatsioonita, nagu oli Tehnika tänaval. Kuskil vajab gaasitoru väga uuendamist, nagu minu arusaamist mööda Rohu tänaval. Kuskil on inimestel väga tugev soov liituda kaugküttega – ma tuletan meelde, et aasta tagasi kõik rääkisid, et kaugküttega liitumine on peaaegu nagu turvameede, meie energiajulgeoleku tagamise seisukohalt.

Kõik need plaanid, kõik need mõtted ei teostu ühe päevaga ja lõppkokkuvõttes – ka selle taga on töökohad, konkreetsed äriplaanid. Linn ei saa lihtsalt panna kätt ette ja öelda, et kõik, siin linnas mitte midagi rohkem ei toimu.

Nii et see on alati tasakaalu otsimine ja millega ma olen nõus, et see tasakaal peab olema paremini tagatud ja see tasakaal peab olema rohkem üldiste huvide kasuks. Just seetõttu me praegu oleme suuremate võrguvaldajatega iga paari-kolme nädala tagant istunud, et järgmise aasta plaanid oleks võimalikult hästi paigas. Me püüame edaspidi võimalikult palju neid asju omavahel sünkroniseerida.

Muidugi, alati ja kõikjal see ei õnnestu. Seda ei ole mõtet arvata juba seetõttu, et linn ei saa oma teetöid planeerida nii, nagu neid planeerivad firmad, kellel on võimekus reageerida kiirem. Sest üks asi on projekteerida maa-alused torud, teine asi on projekteerida linnaruumi, seda arutada kohalike elanikega, saada tagasisidet ja nii-öelda arendada seda silmaga nähtavat osa.

Kas te saate näiteks lubada, et järgmisel aastal sellist kaost linnas ei ole?

Ma saan seda lubada. Ma saan seda lubada juba seetõttu, et see aasta oli erakordne. Võib-olla kunagi kaugemas ajas on meil olnud olukordi, kus südalinnas toimus korraga nii palju suurte magistraalide ja ristmike ümberehitust. Ja muidugi ma luban, et järgmine aasta sellist mahtu meil kesklinnas ei ole ja see tähendab seda, et kogu liiklus on rahulikum ja sujuvam.

Aga ma luban samuti, et me jätkame tänavaruumi uuendamist. Me jätkame ka kesklinnas paremate liikumistingimuste loomist ja me ei saa seda lubada ilma, et me ehitaks tänavaid ümber.

Millal hakkavad bussid taas Viru terminalis käima?

Esimene buss tuleb sinna tagasi esimesest septembrist. See on 40. Bussid hakkavad tulema sinna tagasi järk-järgult oktoobri teisest poolest.

Kas Viru keskus ja teised ümberkaudsed ettevõtted on teie peale väga pahased?

Ainuke pahandus, mis minuni Viru Keskuse poolt jõudis, oli see, kui kutsusime inimesi üles mitte läbi kesklinna liikuma ja Viru keskus ütles, et vastupidi, kutsuge inimesi kesklinna liikuma.

Mina arvan, et nii nemad kui ka teised seal piirkonnas tegutsevad ettevõtjad, kellel on praegu kahtlemata väga keeruline olukord, võidavad väga palju nendest töödest, mida me teeme. Me toome sinna rohkem ühistransporti, toome sinna rohkem kergliiklejaid ja see tuleb ärile kasuks.

Ma arvan, et seal on tulevikus veelgi vähem autoliiklust, vähemalt Laikmaa-Hobujaama suunal. Ja ma arvan, et seal kindlasti säilib autoliiklus Viru ringi suunal, aga kindlasti see muutub ka jalakäijatele meeldivamaks, sinna lisandub ka haljastust ja natuke katendid ka muutuvad, et ei ole ainult asfalt kõikjal.

Kas peatänava projekt on täiesti ära visatud?

Ei ole ära visatud, peatänava projektil on täiesti oma ajakava ja nii nagu me lubasime ka varem, siis sellel aastal teeme selgeks, kas on võimalik ületada need probleemid, mis seal enne olid. Piltlikult öeldes, kas meil õnnestub tõesti teha nii, et meil ühistransport ei hakkaks seal blokeerima ristmikuid ja seisma pikkades järjekordades. Mina isiklikult olen seda usku, et me suudame need küsimused enda jaoks lahendada ja selle projekti juurde naasta.