Statistikaamet teatas teisipäeval, et teises kvartalis oli Eestis töötuse määr 6,7 protsenti ning aastaga kasvas töötute arv 8500 võrra enam kui 50 000 inimeseni. Kvartaalses võrdluses oli kasv veel suurem: teises kvartalis oli töötuid 11 100 võrra enam kui esimeses.

Töötukassa, kelle statistika üks-ühele statistikaameti omaga ei kattu, andmete järgi oli juuli lõpus töötuse määr 7,6 protsenti, töötuid oli umbes 51 000. Augusti keskpaigas on seis sama, ütles töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.

"Registreeritud töötus on sel suvel tõesti pidevalt kasvanud, õnneks on august olnud veidi stabiilsem. Üldiselt on ikka nii, et suve hakul töötus kahaneb ja siis sügisel hakkab tõusma. Põhjuseks hooajalised tööd. Tänavune aasta oli selles suhtes veidi erandlik, et hooajalist tööd pakuti vähem ja töötus langes oodatust vähem," märkis Kool.

See, et juunis-juulis registreeritud töötus ei kahanenud ja uusi töötuid tuli arvele tavapärasest enam, on üks märke, et sügisel, mil töötus hooajatööde lõppemise tõttu alati kasvab, võib kasv olla tänavu tavapärasest suurem.

"Kardetavasti ootavad selle aasta suurimad numbrid meid veel ees," nentis Kool.

Kasvava töötuse ohule on osutanud ka majandusanalüütikud. Praegu enam-vähem tunduv olukord majanduses on pigem seotud suvele omase optimismiga ning sügisel võib näha töötuse kasvu, ütles nädalavahetusel majandusekspert Peeter Koppel.

Koppel ütles teisipäeval, et kuivõrd Skandinaavia riikide kinnisvaraturg on praegu kehvas seisus ja jääb sellesse seisu nii kaua, kui intressid püsivad kõrgel, pole näha, et nõudlus Eesti töötlevas tööstuses kasvaks ja see on üks põhjuseid, miks sügisel tööjõupuudus pigem kasvab.

"Mõned Eesti ettevõtted on pidanud silmitsi seisma suhteliselt suure käibelangusega. Vahetut paranemist sealt ei paista. Ehk intressitõusud viivad tööpuuduse kõrgemale. Probleemid tööpuudusega kipuvad jätkuma," lausus ta.

Koppel lisas, et kui vaadata Eesti majanduse seisu üldiselt, siis allhanget tegev töötlev töötus ongi praegu selle nõrgim lüli.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur märkis, et tundub isegi uskumatuna, et olukorras, kus Eesti tööstustoodangu maht on juba pikemat aega püsinud ligikaudu viiendiku allpool mullust taset ja tööga hõivatute arv  21 000 võrra suurem kui aasta tagasi, jäi tööhõive määr stabiilseks ning töötute arv kogu majanduses suurenes üksnes 8500 võrra.

"Kuivõrd hetkel pole näha ühtegi tegurit mis võiks maailmamajanduse ja seetõttu ka Eesti majandust praegusest kiiremale kasvutrajektoorile viia, siis risk, et mitmed meie ettevõtted peavad lähiajal oma tegevust veelgi kärpima või hoopis lõpetama, on küllalt suur. Ilmselt võime seetõttu sügiskuudel kuulda ka senisest rohkem koondamistest ja tegevuse lõpetamisest," lausus Vitsur.

Vitsur lisas, et raskused tööstussektoris levivad reeglina ka ülejäänud majandussektoritesse ja toovad endaga kaasa üldise majandusliku aktiivsuse languse, mistõttu muutuvad koondamised ka muudes sektorites vältimatuks. 

Kool märkis, et kui majandusteadlased on nentinud, et tööturg on olnud tugev ja pidanud hästi vastu, siis on muidugi hea meel töötajate ja tööandjate üle, et nad on vastu pidanud. "Samas ei saa ka kogu vastutust majanduse eest nende õlule panna ja pidevalt kerkiv euribor ning jätkuv inflatsioon võivad ka lõpuks tööturule hoobi anda," lausus ta.

Töötukassa on igal juhul valmis ja kriisidega ollakse karastunud ning on olemas piisavad vahendid, et saada hakkama, lisas ta.

Statistikaameti andmetel on töötuse üldised näitajad jõudnud koroonaaja ehk 2020. aasta teise kuni neljanda kvartali tasemele. Ka naiste töötus tõusis teises kvartalis esimest korda peale 2019. aastat kõrgemale meeste omast.

Ka tööpakkumiste arv väheneb

Kooli sõnul on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ka nende registreeritud töötute arv, kes viimasest kohast koondatud: 6700 sel aastal, mullu terve aastaga 4500.

Ka uute tööpakkumistega pole olukord kõige roosilisem, märkis Kool.

"Eelmise aastaga ei anna võrrelda, eelmine aasta oli ka rekordaasta, kevadel lisati isegi 10 000 pakkumist kuus. Tänavune aasta on sarnane aastatega 2019–2020. Keskmiselt on lisatud kuus meie portaali 4800 tööpakkumist," ütles Kool.

Tööpakkumiste lisandumine on vähenenud alates maist. Kui võrrelda näiteks juulikuud, siis sel aastal on pakkumisi tuntavalt vähem kui kahel eelmisel aastal: siis lisati kuu jooksul enam kui 6000 vaba töökohta, tänavu juulis lisati vaid 4300.

CV Online turundusjuht Karla Oder ütles, et töökuulutuste arv on tõesti mõnevõrra madalam kui mullu ja tunamullu. See aga pigem korrastab paigast ära olnud pakkumise ja nõudluse suhet, märkis ta.

"Pakkumise ja nõudluse tasakaal läheb rohkem paika. Paanikaks põhjust ei ole, töötuse määr on väga madal ja paigast ära olnud, tööandjatel on väga raske olnud leida töötajat. See leevendab natuke olukorda," lausus Oder.

Swedbank: töötus kasvab, sest tööd on vähem

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis töötuse kasvu kommenteerides, et majanduse kehv seis avaldub lõpuks tööturu näitajates ning et majanduse jahenemine on tööhõive languse taga,

"Töötute hulgas on kõige rohkem lihttöölisi ja teenindajaid. Töötuid on rohkem, sest tööd on vähem. Ettevõtete käive kahanes teises kvartalis aastatagusega võrreldes nelja protsendi võrra," lausus Elmik, lisades, et maksuameti andmete järgi on töötajaid vähem tööstuses ja ehituses.

Vitsur lisas, et kõige suurema stressi all on praegu Eesti metsatööstus, mis on ka tööstussektoris suurima töötajate arvuga. Tema sõnul on krediidi kallinemise tõttu surve all ka ehitussektor, lisaks paistab väliskaubanduse andmetest välja, et ka metallisektoris on olukord juba mõnda aega tagasi keerulisemaks läinud. Ja kui neis sektorites raskused püsivad, hakkavad nähtavad probleemid, sealhulgas vajadus vähendada tööjõudu, tekkima ka näiteks logistikas ja kaubanduses ning lõppkokkuvõttes kõigis majandussektorites.

Elmik märkis, et madal nõudlus nii sise- kui välisturul suurendab töötute arvu teisel poolaastal veelgi. "Järgmisel aastal majandusolukord paraneb ja tööpuudus hakkab taas langema," lausus ta.

Samas pole vähenenud palgasurve: nii maksuameti kui ka Swedbanki andmed näitavad, et palgakasv ulatus aastases võrdluses viimastel kuudel üle 10 protsendi.

CV Online'i turundusjuhi Karla Oderi sõnul on näha, et palgasurve on inimesi tööturul ringi vaatama pannud.

"Kuna kulubaas on tõusnud viimase aasta jooksul oluliselt, siis töötajad ootavad palgalisa 15 kuni 20 protsenti, tööandjad aga omalt poolt saavad maksta ainult viis kuni kümme protsenti. See omakorda tähendab seda, et need inimesed, kes on töö kaotanud, konkureerivad ka nende inimestega, kes soovivad hetkel töökohta vahetada, sest palgaläbirääkimised on ebaõnnestunud," rääkis Oder.

Eesti Pank: töötuse kasv seotud tööliste arvu kasvuga

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis aga, et töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7 protsendini, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast.

Tööturul osales Eesti Panga andmetel 745 000 inimest ehk 74,2 protsenti tööealistest, mida on ligi 30 000 inimese võrra rohkem kui mullu samal ajal. Statistikaameti tööjõu-uuring näitas, et 15–74-aastaseid tööga hõivatuid oli 3,2 protsenti rohkem kui aasta varem.

Palgatöötajate arv kasvas teenuste sektoris, ent tööstuses ja ehituses jäi töötajaid vähemaks. See on kooskõlas viimase aja uudistega selle kohta, et mitme tööstussektori haru toodangumaht kahaneb ja kaupade eksport väheneb, märkis Soosaar.

Töötukassa andmetel on registreeritud töötute arv ühe töökuulutuse kohta kiiresti kasvanud. Sellised arengud peaksid edaspidi leevendama palgatõusu survet ja aitama kaasa inflatsiooni aeglustumisele tulevikus, leidis Soosaar.

Koppel: töötus võib mõjutada keskpanga intressiotsuseid

Peeter Koppel märkis, et fakt, et töötus on asunud kasvuteele, võib mõjutada ka Euroopa Keskpanga otsuseid, kas intresse veel tõsta või asuda neid langetama.

"Kas keskpank intressitõuse kaaludes mõtleb ka sellele, et tööpuudus kasvab – ma arvan, et mõtleb, sest kui töötus kasvab, kulutatakse vähem, lõppnõudlus väheneb, siis hinnatõusu surve ka väheneb. Iseasi, kas seda otse välja öeldakse, aga ma arvan, et keskpank sellega arvestab ja võib-olla on isegi veidi rahul sellega, et tööpuudus tõuseb," lausus Koppel.

Taristuehituses võib tööta jääda paar tuhat inimest

Lähiaastatel on taristu- ning teedeehituse projektide maht kahekordselt vähenemas, mistõttu võib sektoris töö kaotada ligemale 2000 inimest.

"Eks see kõige suurem mõju ongi lähimal ajal just asfaldi ja musta katte turule. Ehk sisuliselt see tehnoloogia meie hinnangul kukub 70-80 protsenti. Ja kui selline kukkumine ikka aset leiab, siis ega tööandjatel ei jää midagi üle, kui selle muutusega kohaneda ja see tähendab kahjuks tõesti ,et inimesed peavad sektorist lahkuma," selgitas KMG juhatuse liige Indrek Pappel.